Fookuses geneetiline rinnavähirisk

Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus. Et avastada rinnavähk võimalikult varakult ja vähendada rinnavähki suremust, korraldatakse Eestis mammograafilist sõeluuringut naistele vanuses 50–69 aastat. Varakult avastatud rinnavähk on ravitav.

„Paraku esineb rinnavähki ka noorematel naistel, kuid kõiki neid ei ole otstarbekas ühtemoodi sõeluurida. Rinnavähk on geneetilise eelsoodumusega, seega tuleb lähtuda naise individuaalsest geneetilisest rinnavähiriskist. Selleks ongi kasutusel geenitestid, millega leiame üles kõrgenenud rinnavähiriskiga naised, et nad jõuaksid õigeaegselt uuringutele,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dr Kristiina Ojamaa. 

Meditsiinilabori Antegenes asutaja onkoloog dr Peeter Padrik ütles, et tänapäevane rinnavähi ennetus peab kaasaegsete seisukohtade alusel toimuma personaalsete riskihinnangute alusel, mitte ühtemoodi kõigile naistele.

„Olen näinud piisavalt palju liiga hilja avastatud kaugele arenenud rinnavähke, mida ei saa ravida. Rinnavähi täppisennetusega saame seda olukorda muuta. Meil on juba välja töötatud rinnavähi täppisennetuse täisteenus, milles hinnatakse nii naise polügeenset riski kui ka vajaduse korral haruldasi rinnavähi riski suurendavate üksikgeenide esinemist. BRIGHT-uuringus testime koos partneritega sellise täisteenuse süsteemset kasutamist Eesti tervishoius ja erinevaid kanaleid, mille kaudu saame naisi kaasata,“ selgitas Padrik. 

Mida uuring endast kujutab?

Uuringus osalemise korral tehakse naisele rinnavähi polügeense eelsoodumuse hindamiseks uudne geenitest AnteBC, mille on välja töötanud Eesti meditsiinilabor Antegenes. Testi tegemiseks on vaja anda lihtne ja valutu suust vatitikuga võetav proov, millest eraldatakse DNA. 

Testiga AnteBC hinnatakse naise personaalset geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning antakse selle alusel soovitused, millises vanuses ja kuidas peaks alustama rinnavähi mammograafilises sõeluuringus osalemist.

Kui tulemused näitavad kõrgendatud riski ehk sõeluuringu vajalikkust, väljastatakse digitaalne saatekiri ja naine saab osaleda rinnavähi varajase avastamise sõeluuringul vastavates tervishoiuasutustes. Lisaks täpsustatakse ka vajadus põhjalikumateks geeniuuringuteks meditsiinigeneetikute poolt. Kõik BRIGHT-uuringus kasutatavad testid ja meditsiinilised tegevused on Eestis ja Euroopa Liidus tunnustatud tervishoiuteenused. 

„BRIGHT-uuring on oluline projekt, millega aitame ühest küljest rakendada personaalmeditsiini Eesti tervishoius ja teiselt poolt viia siinseid teadmisi mujale Euroopasse ning neid kohe ka sealses tervishoius katsetada. Kutsume naisi aktiivselt uuringuga liituma, sest oma osalemisega aitate kaasa personaalmeditsiini laiemale kasutuselevõtule nii Eestis kui ka mujal Euroopas,“ ütles Tartu Ülikooli meditsiinigeneetika professor dr Neeme Tõnisson, kes on projekti vastutav uurija.

Uuringu läbiviimiseks on andnud kooskõlastuse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu. Sarnased uuringud toimuvad koostöös partneritega ka Rootsis ja Portugalis. Uuringut toetab Euroopa Komisjon EIT Health organisatsiooni kaudu. 

Kuidas uuringus osaleda? 

Uuringusse saab tulla nelja erineva kanali kaudu: meditsiinilabori Antegenes koduleht, Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabinet, Apotheka valitud apteegid Tallinnas ja Tartus ning Rapla Perearstikeskus. 

Loe lähemalt BRIGHT-uuringu kodulehelt: https://brightscreening.eu/

Uuringut korraldavad Eestis Tartu Ülikool, meditsiinilabor Antegenes ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Uuringu läbiviimises osaleb välise partnerina Eesti Haigekassa.