“Teisalt toovad õhusaaste ja müra kaasa häirituse ja mure, millele on siiani oluliselt vähem tähelepanu pööratud. See põhjustab stressi ja uneprobleeme, mis võivad viia krooniliste haigusteni. Näiteks esineb suur häiritus liiklusmürast igal kümnendal Tallinna ja Tartu elanikul ning pea sama suur osa Ida-Virumaa elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks.”
Seejuures on professori sõnul suurim probleem just õhusaaste, mis põhjustab Eestis igal aastal enam kui tuhat varajast surma. Tervist mõjutavad ka kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained. „Need on tegurid, mille puhul oleks nii linnaruumis asuvatel rohe- kui ka sinialadel märkimisväärne leevendav mõju,“ sõnas Orru.
Kuidas elukeskkonnaga inimeste tervist toetada?
29. märtsil toimub Tartu loomemajanduskeskuses Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse seminar „Roheline elukeskkond – kas kulu või (vaimse) tervise kindlustus“. Seminaril selgitavad vaimse tervise ja keskkonna seoseid koos Orruga Eesti inimarengu aruande juures vastava teemakäsitluse koostamisel osalenud teadlased.
Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor, kultuurigeograaf Helen Sooväli-Sepping räägib ehitatud elukeskkonna mõjust. Tartu Ülikooli kultuuriteadusteinstituudi vanemteadur, sotsiaalantropoloog Aet Annist selgitab, kuidas säilitada keskkonnamuutuste pärast muret tundes vaimne tervis ja tegutsemistahe.
Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu räägib värskete uuringute põhjal, kuidas keskkonna ja vaimse tervise vahelisi seoseid mõõdetakse ja mida huvitavat on sel teemal välja selgitatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Ettekannetele järgneb vestlusring, kus otsitakse teadlaste ja praktikute koostöös kestlikku ruumiplaneerimist ja tervist toetavaid lahendusi.
