Lapsevanematel on oluline roll laste käitumise kujunemisel ja seda nii liikluses kui ka mujal. Kui lapsevanem käitub riskeerivalt, siis suure tõenäosusega võtab ka laps suuremaid riske oma igapäevaelus. Head peresuhted on eelduseks eelkõige laste ohutule käitumisele, kuid kui suur mõju on lapsepõlves kogetud peresuhetel noore inimese käitumisele, on veel vähe teada.
Riskeeriv käitumine on isiksuseomadustest seotud kõige püsivamalt impulsiivsusega. Impulsiivsus on multifaktoriaalne konstrukt, mille erinevate tahkude mõõtmiseks on välja töötatud erinevaid skaalasid nagu näiteks uudsusjanu, seiklusjanu, pidurdamatus, mõtlematus, mida erinevates teadusuuringustes on seostatud antisotsiaalse käitumisega (sõltuvusainete tarvitamine, hasartmängude mängimine, kriminaalne käitumine), erinevate spordialadega tegelemisega, aga ka nt vigastustesse sattumisega. Impulsiivsuse düsfunktsionaalse ja funktsionaalse kontseptsiooni kohaselt on düsfunksionaalse impulsiivsuse korral kalduvus otsustada ja tegutseda kiiresti, tagajärgedele mõtlemata olukordades, kus see ei ole kohane, millega võivad kaasneda ebameeldivad tagajärjed.
Funktsionaalse impulsiivsuse korral on kiire toimimise viis olukorrale kohane ehk adaptiivne. Töörühm on varasemalt näidanud, et politsei poolt registreeritud alkoholijoobes juhtimine on seotud kõrgemate skooridega mõtlematuses ja pidurdamatuses (maladaptiivne impulsiivsus) võrreldes kontrollidega. Aga kihutamise korral on lisaks kõrgematele skooridele maladaptiivses impulsiivsuses näha ka oluliselt kõrgemaid skoore kiires otsustamisstiilis ja elamustejanus (adaptiivne impulsiivsus) võrreldes kontrollidega.
Impulsiivsusel ja impulsi kontrollil on teada tugev neurobioloogiline alus, milles on oluline roll serotoniinisüsteemil. Töös keskenduti ühele serotoniinisüsteemi olulisele markerile, serotoniini transportergeeni promootorpiirkonna funktsionaalsele polümorfismile (5-HTTLPR). Funktsionaalsus tähendab siin, et teatud fenotüübi avaldumine sõltub geeni ja keskkonna-vahelisest interaktsioonist. Töö autorid on varasemalt näidanud, et 5-HTTLPR on seotud neurootilisusega lapse-eas ja liiklusriskidega teismelise-eas ja sõidukijuhtidel. Aga kuidas riskeeriv käitumine vanematelt lastele edasi kandub, ei ole veel selge.
Teadustöös kasutati Eesti Laste Isiksuse Käitumise ja Tervise uuringu valimit, kui uuritavad olid 25-aastasted. Tulemustest selgus, et lapsevanemate riskeeriv käitumine liikluses nagu ema poolt raporteeritud õigusrikkumised liikluses ja isa kõrge liikluskäitumise risk, ennustasid kõrget liiklusriski 25-aastastel uuritavatel.
Kui kehvemad peresuhted (alavääristamine, väärkohtlemine) prognoosisid oluliselt kõrgemat, siis head peresuhted (lähedus, toetus) madalamat liiklusriski noortel uuritavatel. Kuigi laste ja vanemate impulsiivsuse näitajate vahel esines olulisi korrelatsioone, siis vanemate impulsiivsus ei omanud üldist ennustavat jõudu noorte inimeste riskide võtmisel liikluses, välja arvatud ema elamustejanu. Nii perekonna toetus kui isade adaptiivne impulsiivsus ennustasid uuritavate kõrget liiklusriski interaktsioonis 5-HTTLPR-ga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et perekondlikud suhted, vanema impulsiivsus ja 5-HTTLPR on olulised 25-aastaste noorte liikluskäitumise ennustajad. Tulemused näitavad, et funktsionaalsed geenivariandid võivad erinevate vahendamisradade kaudu soodustada või takistada riskeeriva käitumise avaldumist.
