“Kui esmalt oli nakatumine valdavalt nooremates vanuserühmades, siis praeguseks on mitmes Euroopa riigis, sealhulgas ka Eestis täheldatud pidevat juhtude lisandumist ka vanemates vanuserühmades. Kuigi kõik teavad, et nakkus tuleks just vanematest inimestest eemal hoida, ei tule see ühelgi riigil väga hästi välja. Siiski pole üheski riigis siiani täheldatud suremuse olulist tõusu ning haiglate ülekoormust, kuigi trend ülespoole on täheldatav,” kirjutas professor.

Ta viitas ka, et eurooplased on enamuses veel viirusele väga vastuvõtlikud, hoolimata näiliselt suurele kevadisele haigestumisele. „Enamuses Euroopa riikides on alla 10 protsendi elanikkonnast kokku puutunud koroonaviirusega ehk omab antikehi. See pole kaugeltki piisav karjaimmuunsuse tekkeks isegi kui see number oleks kahekordne.”

Lutsar märkis, et kogu maailma ootab pinevusega esimeste vaktsiinide turule tulekut, aga praeguseks on enamus eksperte arvamusel, et kui asjad väga hästi lähevad peaks vaktsiin laiemale elanikkonnale olema saadav 2021. aasta suvel. Kellele ja kuidas vaktsiini ennekõike kasutama hakatakse peaks selguma kolmanda faasi uuringutest.

Seni on tema sõnul kõige olulisem, et meie meditsiinisüsteem vastu peakse. See aga sõltub ennekõike sellest, kui hästi me ühiskonnana oskame haiguse eemale hoida vanematest inimestest, üle 50aastastest, eriti aga üle 70aastastest.

10 soovitust kuidas kaitsta ennast ja teisi koroonaviiruse eest

“Tegemist on inimeselt inimesele leviva haigusega kusjuures kõige ohtlikumad viiruse leviku mõttes on inimesed kuni kaks päeva enne ning mõned päevad pärast sümptomite teket. On selge, et ühte ja ainukest 100 protsendiliselt efektiivset meetodit pole,” selgitas viroloog.

Ta tõi välja, et haigena kodus püsimine on kindel PEAB. Ning lisas veel 10 soovitust, mida kombineerides saab praeguste teadmiste alusel kaitsta ennast ja teisi koroonaviiruse eest kõige edukamalt.

Distantsi hoidmine. Kuna koroonaviirus levib peamiselt rääkimisel, köhimisel, karjumisel, laulmisel jne siis distantsi hoidmine on loogiline meetod nakkuse leviku vähendamiseks. Kuna süljepiisad, milles asuvad koroonaviirused väga kaugele ei lenda, siis eksperdid soovitavad hoida distantsi 1–2 meetrit.

Näomaskid (sh respiraatorid). Maskid peatavad süljepiiskade levikut ning pidurdavad ennekõike viiruse levikut selle kandjalt/haigelt tervele inimesele. Maskid kaitsevad mingil määral ka selle kandjat, kuid miski siin maailmas pole 100%-line. Näomaskide kandmine on vajalik meditsiiniasutustes, kus viiruse leviku tõenäosus on suur, samuti suletud ruumides, kus distantsi hoidmine pole võimalik ja piirkondades, kus viiruse levik on laialdane. Maskide kandmine välisõhus on küsitava väärtusega. Lastele tuleks maske soovitada kui nad on vanemad kui 12 aastat.

Laialdane testimine. Laialdane proovide võtmine võimaldab nakatunud isikud varakult kindlaks teha ning isoleerida ilma, et nad teisi nakataks. Testima peaks ennekõike sümptomitega inimesi ning koroonaviiruse nakatunu lähikontaktseid. N-ö “testi, testi ja jälgi” metoodikat soovitab enamus eksperte. Kui tehtud testidest on <3% positiivsed, siis peaks testimine olema piisav. Eestis see praegu nii ka on, kuigi mitte igas piirkonnas. Kahjuks ei anna negatiivne test täit kindlust nakkuse puudumisest ning seetõttu ei vabasta nakkuse kontaktset isolatsioonist.

Alkoholimüügi piirangud ja lõbustusasutuste sulgemine. Koroonaviirus on ennekõike pidude ja seltskondade haigus ning olukorras, kus viirus levib just nooremate inimeste vahendusel on need meetmed kohased. Siin on aga vaja hoolikalt jälgida, et peod avalikest kohtadest ei liiguks mitteavalikesse kohtadesse. Praegusel perioodil oleks oluline igasuguseid pidusid, eriti neid kus distantsi hoidmine pole võimalik või see ununeda võib, vältida.

Õppeasutuste sulgemine. Praeguseks on selge, et lapsed ja noored põevad haigust kergelt ning et kui viirus levib kogukonnas, siis esineb seda ka koolides. Nakatumine koolides toimub sarnaselt nakatumisega töökohtadel. Eestis on praeguseks koroonaviirusese puhanguid kirjeldatud kolmes koolis. Koolide sulgemine või distantsõppele viimine pole nakatumise ennetamise meede. Selle kaugtagajärjed pole veel teada. Väikeste laste üksinda koju jätmine pole ohutu ning see võib tulevikus suurendada ebavõrdust; kõigi perede lastele ei pruugi kogu moodne tehnoloogia ja kodune juhendamine kättesaadav olla. Koolidega on seotud ka mitmed terviseprogrammid – arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised, nõustamised. Nende katkemise mõju võib noore inimese edasisele tervisele hoopis olulisemat mõju avaldada kui koroonaviirus.

Ürituste osavõtjate arvu piiramine. Koroonaviirus levib ennekõike rääkimisel, laulmisel, karjumisel, mida vaatajad kontserditel või kinos tavaliselt ei tee. Lisaks pole vähemalt Eestis üheltki kontserdilt või teatrietenduselt viirus kogukonda levinud, mis lubab oletada, et haiguse leviku risk teatri-, kontserdi- ja kinosaalides on väike. Küll võib risk esineda puhvetites ja garderoobides. Distantsi hoidmine ning maskide kandmine juhul, kui distantsi hoidmine võimalik pole, peaks kehtima ka siin.

Reisipiirangud. Inimesed reisivad nagunii. Kuigi ka lennukis võib nakatuda, on epidemioloogilisest seisukohast ümberistumised otselendudest ohtlikumad. Puhkusel ja päikesel on immuunsüsteemile positiivne mõju ning paljudes puhkusekohtades pole nakatumine kõrgem kui Eestis. Välisreisilit saabudes peab kehtima isolatsiooni ja testimise nõue, mis ei tohiks pelgalt lähtuda ühest numbrist. Lisaks nakatumisele viimase 14 päeva jooksul on tarvis arvestada ka lähteriigis tehtavate testide hulka, nende positiivsuse protsenti ning nakkuse vältimiseks rakendatud meetmeid. Riigipiiride täielikust sulgemisest pole keegi huvitatud.

Hooldekodude külastamise keelamine. See võib lühiajaliselt olla vajalik, kuid pikaleveninud külastuskeeld on hooldekodude elanikele kurnav ja nende suhtes ebaõiglane. Külastamiste keelamise asemel võiks olla meetmed, mis viiruse levikut väldivad nagu näiteks maskide kandmise nõue, eraldi külastamisruumid, distantsi hoidmine jne.

Distantstööd tuleks soodustada, kui töö iseloom seda vähegi võimaldab, eriti kui tööl distantsi hoidmine pole võimalik. Siiski ei tohiks distantstöötajad ja -õppijad unustada füüsilist aktiivsust – kodus arvuti ees istudes ja midagi pidevalt näksides on koroonakilod kerged tulema.

Kodune isolatsioon on alati riskantne kuid kõige inimlikum meede. Koroonaviirus on kergesti leviv ning kui nakatunud isik elab pere- või leibkonnas, siis on paratamatu, et nakatuvad ka teised. Selle vältimiseks võiks olla võimalik pakkuda nn koroonahotelle või koroonakodusid. Niikaua kui neid pole, peaks isolatsiooni määratud isik hoidma pereliikmetest eraldi, olema eraldi ruumis, mitte sööma ega vaatama televiisorit koos pereliikmetega ning kandma alati maski kui oma ruumist väljub. Eriti ohtlik kui SARS-CoV-2 positiivne isik elab leibkonnas koos vanema põlvkonnaga.

Lõpetuseks soovitas professor Lutsar meeles pidada, et kui just imet ei juhtu, siis tuleb meil selle viirusega veel mitu aastat koos elada ning et stress ja liigne muretsemine halvendab viirushaiguste kulgu nagu paljud on ise kogenud näiteks herpesviiruste korral. Viirushaigused on inimkonnaga olnud kogu eksisteerimise aja ning viirused on meie immuunsüsteemi treenerid.

“Unustada ja ükskõikselt SARS-CoV-2 suhtuda ei saa. Järgides ülalkirjeldatud reegleid katsume temaga hakkama saada (ehk temaga koos elada). Kiiresti ei muutu midagi kui just mõni vaktsiinidest väga edukaks ei osutu. Esimesi viiteid sellele võiks oodata kuu aja pärast,” väljendas Lutsar lootust.