Valitsuse erikomisjon otsustas eile, et juhuvalimiga koroonauuring, millest Geeniuse kirjutas detailselt eile, on vajalik, kuid seda peaks esialgu kavandatust operatiivsemana ja mõnevõrra suuremas mahus teostama.
Tartu Ülikooli esitatud teadusprojekti kavand nägi esialgu ette, et 24 000 eestimaalase seas viiakse läbi uuring, mille raames jälgitakse koroonaviiruse kulgu kolme kuu vältel sümptomitega ning asümptomaatilistel inimestel.
Uus kavand esitletakse esmaspäeval
Valitsuse koroona erikomisjonis arutati eile COVID-19 viiruse seiresüsteemi loomist. Erikomisjoni liikme haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul puudub praegu piisav teadmine, kui suur osa koroonaviirusega nakatunutest ei jää haigeks, ja kui paljud haigeks jäänutest ei ole pöördunud arsti poole.
Seda pole asekantsleri kinnitusel uuritud ka teistes riikides, kuid seda on vaja teada nii viiruse leviku prognoosimisel kui ka eriolukorra lõpetamise planeerimisel.
Just neid küsimusi on soovinud uurida Tartu Ülikooli teadlased ning sellega seoses on nad esitanud teadusprojekti kavandi, kus on teinud ettepaneku, et hakkavad jälgima koroonaviiruse levikut ja kulgu üle Eesti.
“Valitsuse erikomisjon on seisukohal, et riigis on vaja sedalaadi seiret ja teadlaste initsiatiiv on väga teretulnud. Mida rohkem meil on teaduspõhist infot koroonaviiruse kohta, seda täpsemad saavad olla prognoosid ning seda paremini saab planeerida eriolukorra lõpetamist,” ütles Reimand.
Reimandi sõnul ei ole projekti eesmärk kõigi viirusega nakatunute tuvastamine. Esialgu kavandatu asemel valitsus, et projekt võetakse ette operatiivsemana ja mõnevõrra suuremas mahus.
“Kuid tänane arutelu näitas, et valitsuse soov on näha projekti esialgu kavandatust operatiivsemana ja mõnevõrra suuremas mahus ning et selle elluviimisel kaasaks TÜ rohkem tervishoiusüsteemi võimalusi. TÜ koos ministeeriumiga vaatab teadusprojekti ettepaneku üle, kui suure valimiga, mis mahus erinevaid maakondi kaasates ning millise regulaarsusega uuringut läbi viia,” lisas ta.
