Uudis

Koroonaviiruse antikehade analüüs annab vastuse, kas haigus on läbi põetud või mitte

Koroonaviiruse antikehad ründamas haigustekitajaid.Foto: Shutterstock

Confido arst dr Andreas Abel ütleb, et koroonaviiruse vastaste antikehade analüüs annab vastuse küsimusele, kas haigus on läbi põetud või mitte.

Lisaks patsiendile saavad sellest väärtuslikku infot ja kogemuse ka meditsiinitöötajad, kes õpivad uue viiruse ja haiguse käitumist üha paremini tundma.

Antikehade analüüsid aitavad paremini mõista viiruse tõelist levikut

Dr Abel nendib, et nüüdseks on üle maailma diagnoositud üle 69 miljoni Covid-19 haigusjuhu, Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest esmaseid positiivseid teste kokku olnud üle 22 600 (3,8 protsenti testide koguarvust).

See number kasvab. Paljud juhud, eriti kergelt kujunevad on jäänud leidmata. Antikehade testid aitavad paremini mõista viiruse tõelist levikut, kuna need võimaldavad tuvastada ka seda, kas inimene on varem nakatunud.

Nakatunute tegeliku hulga teadmine aitab ekspertidel ja poliitikakujundajatel ka otsustada, millised meetmeid viiruse leviku peatamiseks rakendada.

Kuidas kujunevad antikehad?

Dr Andreas Abel selgitab, et kui mõni võõras haigustekitaja, näiteks viirus või bakter satub inimese organismi, siis käivitub seal kaitsereaktsioon. Valgeverelibled hakkavad tootma antikehasid, mis seonduvad haigustekitaja külge. Nii aktiveeritakse lõpuks laiemalt immuunsüsteem, et hävitada võõras viirus või bakter.

Kui sama haigustekitaja satub organismi uuesti, siis suudavad spetsiaalsed mälurakud juba kiiresti reageerida ning käivitada antikehade abil uue immuunreaktsiooni tunduvalt kiiremini, kui esimesel korral.

Organismi immuunsus mingi teatud haiguse vastu saavutatakse reeglina siis, kui seda põhjustava haigustekitaja vastaseid antikehasid on veres piisavalt ringluses.

Antikehad on oma olemuselt Y-tähe kujulised valgud, mis tekivad mingi konkreetse organismi sattunud võõra molekuli (antigeeni) vastu. Antikehad jagunevad 5 suurde klassi: IgA, IgE, IgD, IgG ja IgM ja neil kõigil on immuunsüsteemis ja -reaktsioonis oma roll.

Abel selgitab, et nakkushaiguse läbipõdemise hindamisel otsitakse peamiselt IgG ja IgM klassi, aga ka IgA antikehasid. Võõrmolekulid võivad olla suured ja erinevate haigustekitajate molekulid võivad omavahel rohkem või vähem sarnaneda. Seetõttu on võimalikud niinimetatud ristreaktsioonid.

See tähendab, et mingi haigustekitaja vastu tekkinud antikeha võib reageerida ka mõne muu sarnase haigustekitaja või lausa organismi oma valguga ning ka uue koroonaviiruse puhul on selliseid leide täheldatud. Viirusega varem mitte kokku puutunud inimestelt on siiski leitud antikehasid, mis uue koroonaviirusega reageerivad.

“Suvel Confido kliinikutes ja Südameapteekides läbi viidud uue koroonaviiruse vastaste antikehade kiirteste käis tegemas üle 8600 inimese, kelles IgG klassi antikehasid leidsime 98 ehk 1,14 protsenti,” peegeldab arst haiguse levikut esimese laine ajal.

Esimese laine ajal PCR-testiga tõestatud nakkusi oli protsentuaalselt elanikkonnast umbes 10 korda vähem, mis võib dr Abeli sõnul olla põhjustatud mitmest erinevast asjaolust, kuid kindlasti paljuski sellest, et COVID-19 haigus võib kulgeda inimese jaoks väga kergete ja vaevumärgatavate sümptomitega.

Kui kaua antikehad organismis püsivad?

Antikehade testimine võimaldab Abeli sõnul saada kindlust haiguse läbipõdemisest, kuid immuunsuse püsimise kohta ei ole paraku praegu kindlaid lubadusi võimalik anda.

„Teiste koroonaviiruste puhul on näidatud, et antikehad püsivad veres 12–52 nädalat pärast haigestumist,“ ütleb arst. Näiteks 2002–2004 SARSi epideemia põhjustanud SARS-CoV1 puhul leiti IgG klassi antikehasid 90 protsendil nakatunutest veel kaks ja 50 protsendil kolm aasta pärast haigestumist.

Antikehade analüüs annab dr Abeli sõnul lisaks patsiendile väärtuslikku infot ja kogemust ka meditsiinitöötajatele, kes õpivad uue viiruse ja haiguse käitumist üha paremini tundma. Ta abel rõhutab aga et ka neil, kel antikehad organismis olemas, tuleb endiselt järgida Eestis kehtivaid reegleid ja soovitusi viiruse leviku takistamiseks.

Suurel osal uue koroonaviirusega nakatunud inimestest hakkavad Abeli sõnul antikehad tekkima 10–21 päeva jooksul pärast haigestumist. Kergete haigestumiste korral võib see võtta ka kauem aega – üle nelja nädala. Mõnedel juhtudel aga ei teki antikehasid kahjuks üldse.

Dr Abel soovitab, et antikehade testimisele on mõistlik tulla siis, kui haigestumisest (esimesest positiivsest ninaneelu proovist) või selle kahtlusest on möödunud vähemalt kolm nädalat.

Ta viitab ka, et kliinikutes on kohustuslik kanda kaitsemaski ning kindlasti ei tohi analüüsile minna sümptomite esinemisel või kui on mõni muu põhjus kahtlustada aktiivset nakkust. Sellisel juhul tuleb võtta ninaneelu proov koroonaviiruse tuvastamiseks ning püsida isolatsioonis.

Toimetas Triin Raestik

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.