„See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta,“ selgitas Kalda.

Kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem

Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest ja neist 90%-l olid kaitsekehad olemas. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95%. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66%-l.

Andmed kinnitavad taas, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti on nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem. Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15% vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.

Seire käitumisuuringus on taas kord näha üldist ohutunde vähenemist. Vaatamata tõsiasjale, et iga kümnes täisealine on olnud lähikontaktis võimaliku nakatunuga, on vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud.

Kalda sõnul kipuvad inimesed unustama, et koroona on nakkushaigus. Ta tuletas veel kord meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.