Millise tervisemure korral võib pöörduda kõigepealt apteekri poole?

Pildil Südameapteegi proviisor Külli Teder

Viimastel aastatel on väga palju räägitud perearstide ja EMO ülekoormusest. Mõistagi on ägedate haiguste ja tõsisemate vigastuste puhul vajalik pöörduda perearsti poole, ent Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul aitaks perearstide koormust leevendada ka see, kui kergemate tervisemurede korral pöördutaks esmatasandi meditsiinilise abi saamiseks perearsti asemel apteekri poole. 

„Sisseharjunud muster on, et tervisemure tekkimisel tehakse enamasti esimene kõne perearstile. Tuleb ette ka juhuseid, mil perearsti ei saada kätte ning pöördutakse EMOsse. Nii kuulemegi jutte, kuidas väiksemate vigastuste, putukahammustustega või kergemate viirusnähtudega patsiendid ummistavad perearstikeskuste ja EMOde koridore,“ tõdes Südameapteegi proviisor Külli Teder.

Lahendusi otsitakse tema sõnul siit ja sealt, ent vähem räägitakse sellest, et kiire leevenduse annaks see, kui kergemate tervisemuredega suunataks inimesi nõu küsima apteegist.  

„Apteeker on meditsiinilise kõrgharidusega spetsialist, kes oskab anda nõu, milliseid ravimeid kasutada kergemate haigustega toimetulemiseks. Samuti saab apteegist igakülgset nõu tervise- ja heaolu teemadel. Seega nõustavad proviisorid ja farmatseudid edukalt kõiki levinumaid kergeid tervisehädasid,“ ütles Teder. Ta selgitas, et apteekides antakse nõu nii ravimite ja ravi järgimise osas, toidulisandite tarvitamise kohta, kuid sealt saab abi ka kergemate traumade, vigastuste ja haavade korral. „Ägedamate haiguste ja vigastuste korral tuleb inimene mõistagi suunata perearsti või raskemal juhul EMO vastuvõtule,“ sõnas proviisor. 

Millised on sagedasemad küsimused apteekrile? 

Kõige sagedamini pöördutaksegi Külli Tederi sõnul apteeki ravimialaste ja toidulisanditega seotud küsimustega. „Palju uuritakse erinevate ravimite koos- ja kõrvaltoimete kohta – kas ja milliseid ravimeid tohib koos võtta. Samuti soovitakse teada ravimite sobivuse kohta erinevate sümptomite korral. Järjest populaarsemaks on muutunud küsimused, milliseid toidulisandeid peaks tarvitama haiguste ennetamiseks, milliseid unehäirete korral, mis aitaks vähendada väsimust. Infot soovitakse ka teiste tervisemurede korral,“ kirjeldas proviisor.

Lisaks ravimite-alasele nõustamisele aitavad apteekrid leida lahendusi ka kergemate hooajaliste tervisehädade korral. „Kevad-suvel sagenevad allergiaga ja väiksemate vigastustega seotud pöördumised. Samuti tullakse apteeki päikesepõletuse, putukahammustuste, aga ka erinevate naha­probleemide, näiteks naha kuivuse, lööbe ja seenhaigustega, seotud küsimustega. Sügis-talvisel perioodil anname nõu külmetusnähtude, nagu palaviku, köha ja nohu korral, kuid pöördutakse ka seljavalude, kõhuhädade, intiimpiirkonna probleemide ja täide tõttu,“ tõi Teder välja peamised hooajalised terviseprobleemid.  

Sarnaste küsimustega pöördutakse ka e-apteeki. „E-apteegist nõu küsimine on inimeste jaoks mugav viis, kuna väga suur osa igapäevasest suhtlusest on kolinud internetti. See annab võimaluse abi saada ilma kuhugi minemata või helistamata ning jääda seejuures soovi korral anonüümseks. Sageli annamegi e-apteegis nõu isiklikumate ja intiimsemate terviseprobleemide korral,“ rääkis Teder. Ta tõdes, et väga tihti antakse just e-apteegi kaudu inimestele esmatasandi meditsiinilist nõu – kuidas lapse palavikku alandada, mida teha kurguvalu korral, mida teha seljavalude korral, kus teha puugivaktsiini, mida teha kui on tekkinud lööve, milliseid ravimeid ja toidulisandeid võib võtta raseduse või imetamise korral.  

„Kirjeldused, milliste muredega enamasti perearstide poole pöördutakse, on üsna sarnased loetelule, mille osas ka apteegist abi saab. Seega saab osaliselt perearstide koormust leevendada just sellega, kui rohkem tõstetaks esile apteekrite pädevust kergemate tervisehädade puhul meditsiinilist nõu anda,“ ütles proviisor Teder. 

Perearstide ja apteekrite koostöö aitaks vähendada arstide koormust 

Laagri Perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots tõdes samuti, et apteekrid suudaksid praegusest oluliselt rohkem inimesi nõustada ning sellest oleks abi perearstide koormuse vähendamisel. „Meie perearstikeskuses toimib arstide ja apteekrite koostöö väga hästi ja tunneme tõesti, et asjakohase nõustamisega võtavad apteekrid meil koormust maha,“ ütles Ots.

Tema sõnul võiks ja peaks olema apteeker esmane nõuandja iselimiteeruvate ägedate respiratoorsete infektsioonide korral nii lastel kui täiskasvanutel. „Sümptomaatilise ravimite arsenalis ei orienteeru ükski arst nii hästi, kui seda teevad apteekrid. Milline ravim lahtistab röga, milline vähendab ninalimaskesta turset, milline leevendab lastel kõige paremini kurguvalu – mina suunan alati inimesed nende küsimustega apteeki,“ sõnas Ots.

Külli Teder nentis, et apteekrite nõu andmise osas jookseb piir sealt, kus patsienti käsimüügiravimitega aidata ei saa. „Kuna apteeker ei näe patsiendi raviskeemi ega muid terviseandmeid, siis sellist nõu, mida teha keerulisemate tervisemuredega, apteekrid anda ei saa ning sellisel juhul soovitame alati pöörduda arsti poole. Samuti ei tohi apteekrid muuta patsiendi raviskeemi,“ selgitas proviisor.

Siiski on tema sõnul tulnud ette olukordi, kus parima ravimi leidmiseks on apteeker võtnud ise ühendust perearstiga või edastanud info patsiendi kaudu, et raviskeem üle vaadata ja vajadusel selles parandused teha.  

Nii Teder kui Ots tõdesid, et apteekrite ja arstide omavahelises koostöös on palju potentsiaali ning see aitaks inimesi kiiremini ja rohkem nõustada. „Apteekrid on väga hea ressurss esmatasandi meditsiinilises nõustamises nii sobiva ravimi leidmisel vaevuste leevendamiseks kui ka selgitamisel, milline häda võiks vajada arsti ülevaatamist ning millise korral võiks esmajärjekorras proovida käsimüügis pakutavaid ravimeid,“ lausus perearst Ots.  

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.