Hambaarstide liidu presidendi Piret Väli sõnul on kriitiline aegsasti reageerida sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega nagu Leedu, Sloveenia, Holland, Belgia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Portugal, Šveits ja Põhja-Iirimaa, kus plaaniline hambaravi on juba katkestatud. Mitmed riigid on seda samuti kaalumas, mistõttu loetelu täieneb veelgi.  

“Hambaravi kabinetis tekib protseduuride käigus pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas ei suuda hambaravid tavapäraste kaitsevahendite abil takistada viiruse levikut ning hambaravikliinikud on muutumas tõenäolisteks nakkuskolleteks,” ütles ta.

Olukord, kus inimesed käivad jätkuvalt tavakorras hambaravivisiitidel, seab Väli sõnul ohtu inimeste elud ning meditsiinisektori üldiselt, kuna lisandunud haiged hakkavad koormama tervishoiusüsteemi.

EHLi ettepanekut plaaniline ravi peatada toetab ka Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar, kelle sõnul eeldaks turvaline hambaravi praeguses epidemioloogilises olukorras kõrge turvalisusega kaitsevahendeid nagu respiraatorid, kaitseprillid ja kaitseriietus, kuid selliseid vahendeid napib kogu tervishoiusüsteemis.

Samuti ei ole õhu kaudu leviva Covid-19 vältimiseks efektiivsed praegused hambaravi turvameetmed, mis on eelkõige mõeldud vere ja muude kehasekreetidega edasikanduvate nakkuste (B-hepatiit ja HIV) kaitseks.

EHL-i ettepanekul tuleks olemasolevat kõrge turvalisusega kaitsevarustust kasutada ainult esmaabi ja vältimatu hambaravi puhul. “Oleme saavutanud kokkulepped hambakliinikutega esmaabi ja vältimatu abi andmiseks kõigis Eesti maakondades, kuid kliinikutel napib isikukaitsevahendeid, kuna mitmed hambaravikliinikud on kaitsevahendeid abipalvete peale suunanud riigi tervishoiuasutustele,” selgitas Väli. 

EHL soovitab eriolukorra valitsuskomisjonil ajutiselt peatada hambaarstide plaaniline ravi vähemalt 2 nädalaks.

Eesti Hambaarstide Liitu kuulub 1100 hambaarsti ehk umbes 80% Eestis töötavatest hambaarstidest.