Ta tõi esile, et riigikogu on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestanud õppekorralduse, mille järgi peaksid igal õpetajal olema elementaarsed oskused hariduslike erivajadusega õpilaste õpetamiseks. Selle eest, et koolis töötaval õpetajal on vastavad oskused olemas, vastutab kooli juht. Lisaks tuleb koolil tagada, et vajadusel on kättesaadav ka spetsiifiliste eripedagoogiliste oskustega spetsialist ehk eripedagoog, kes muu hulgas juhendab õpetajat haridusliku erivajadusega lapse õpetamise küsimustes.

Madise sõnul peab iga õpetaja olema valmis märkama koolis lapse individuaalseid vajadusi ja õpet kohandama. “Seadus sätestab, et õpilast saab toetada mitmel moel, selle hulka kuulub ka keerukamate hariduslike erivajadustega lastele mõeldud tõhustatud tugi ja eritugi. Samas ei pea need lapsed õppima tingimata eriklassis,” ütles Madise.

Ta tõdes, et mõistagi võib tõhustatud või eritoega õpilase õpetamiseks olla vaja rakendada spetsiifilisi eripedagoogilisi oskusi või teadmisi.

“Selleks näebki seadus ette, et koolil tuleb tagada vajadusel eripedagoogi teenus. Eripedagoogi ülesandeks koolis on nii õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste välja selgitamine, aga ka õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel ja õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses,” lisas õiguskantsler.