Uudis

Perearst: ka kõige lollimasse väiksesse nohusse või väsimusse tuleks praegu suhtuda paranoiliselt

Perearst Piret Rospu lausus, et tänaste tegude pinnalt tekib lähima nädala nakatumiskõver ja see, kui palju inimesi vajab haiglaravi kahe nädala pärast.Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Neljapäeval teatas terviseamet 414 Sars-Cov-2 positiivsest analüüsivastusest ning see tähendas Eesti jaoks rekordilist arvu nakatunuid.

Ka haiglaravil olijate arv suureneb iga päevaga, eile oli see 112. Postimees kirjutas, et teadlaste modelleeringud näitavad, et lähiajal muutub olukord veel tõsisemaks.

Selleks et kasv pidurduks, peaks nakatamiskordaja R langema alla ühe. Eelmise nädala kolmapäeval hinnati see umbes 1,4 peale, eile oli see matemaatilise statistika professori Krista Fischeri sõnul tõenäoliselt 1,2 juures.

Inimkeeli tähendab see, et kui praegu on Covid-19-ga haiglas napilt üle 100 inimese, siis kuu aja pärast võib seal olla 500 ning aasta lõpuks 700 patsienti. Musta stsenaariumi puhul räägime isegi rohkem kui tuhandest hõivatud haiglakohast ja kollapsist.

Võimalik on ka parem stsenaarium, kuid see sõltub meie enda käitumisest

Perearst Piret Rospu kommenteeris, et näeb teadlaste mudelit vaadates, et oleme Eestis koroonakõvera alguses, kust edasi on võimalikud mitmed stsenaariumid. Seal hulgas ka vähem kurjad.

Milline neist kõveratest realiseerub, on meie kõigi tänaste valikute küsimus. Tänaste tegude pinnalt tekib lähima nädala nakatumiskõver ja kahe nädala järgne haiglaravi vajajate kõver.

Rospu sõnul on ringi vaadates näha mitmeid häid asju: maskid on muutumas normaalsuseks ja maski kandmise oskus on kevadega võrreldes oluliselt paranenud.

Haigusnähtudega tööl käia on lubamatu

Mida saaks aga kindlasti parandada, on perearsti arvates see, et ka kõige lollimasse väiksesse nohusse või väsimusse või 35,6-kraadisesse alatemperatuuri tuleks suhtuda paranoiliselt ja koroonoproovil ära käia.

Rospu täpsustas, et alatemperatuur ei ole küll haigus, näiteks seenioridel ongi 36 kraadi tuuris kehatemperatuur normaalne, aga kui see tekib noorel või keskealisel inimesel järsku koos kehva enesetunde või väsimusega, siis võib see olla ka üks viiruse üldsümptomitest.

Perearsti sõnul on see, et inimesed, sealhulgas õpetajad ja teised suurte kollektiivide töötajad käivad haigusnähtudega tööl, lubamatu.

Just haigena tööl käinud, mitte asümptomaatilised levitajad on peamine põhjus, miks meil on mitmete kümnete nakatunutega kolded töökohtades. Töökohtadest liigub nakkus aga kodudesse ja eakad saavad viiruse sageli just oma pereliikmetelt.

“Kodukontor, distantseerimine, maskid, õhutamine, käte hügieen,” pani perearst ritta koroonaviirusega võitlemise meetmed, mida tuleb praegu järgida.

Ka Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda pani südamele, et isegi väheste sümptomitega tuleks pöörduda arsti poole ja minna koroonaproovile.

“Me ei suuda ise nendele sümptomitele hinnangut anda, kas see on tavaline nohu või koroonaviirusest tingitud nohu. Kui ollakse sümptomitega, on see nakkav,” rõhutas Kalda.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.