Munandi laskumishäire ehk krüptorhism esineb umbes 2–3 vastsündinud poisslapsel sajast. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.
Eestis kontrollitakse munandite laskumist lastearsti poolt juba sünnitusmajas. Selle kaasasündinud seisundi korral paikneb munand kubemekanalis või kõhuõõnes mitte munandikotis. Uuringu üks läbiviija, Tartu Ülikooli inimese geneetika nooremteadur Anna-Grete Juchnewitsch ütles, et sageli laheneb probleem esimese eluaasta jooksul iseeneslikult, kuid ühel protsendil poistest on vajalik kirurgiline sekkumine 6–12 kuu vanuses. „See on oluline, sest krüptorhismi korral võib olla tegemist meeste viljatuse, munandivähi ja mõningatel juhtudel ka teiste tervisehäirete riskiteguriga,“ lausus ta.
Juchnewitschi sõnul on munandi laskumishäire põhjuseks munandite arenguline häire üsasisesel perioodil ja selle põhjused on erisugused, samuti ka enneaegne sünd, mille puhul seisund üldjuhul iseeneslikult laheneb. „Teise tegurina on teaduskirjanduses käsitletud ema raseduseaegsete keskkonnafaktorite võimalikku mõju, näiteks pestitsiidid, alkohol ja isegi kosmeetika. Munandi laskumishäire pärilike tegurite kohta on vähe uuringuid, kuigi paljude kaasasündinud arenguhäirete korral on see üks sümptomitest.“
