Järgnevas analüüsis kajastuvad andmed on võetud riikide avalikest andmebaasidest ja Eurostati andmebaasist. Osad riigid ei ole 2022. aasta rahvastikusündmusi veel lõplikult kokku löönud, seega mõned andmed on esialgsed, ent annavad siiski üsna täpse suuna.

Olukord Euroopa riikides: rändelt positiivsed, loomulikult iibelt pigem negatiivsed

Selleks, et mõista eelmist aastat ja seda, miks see oli varasematest erilisem, heidame pilgu viimaste aastate statistikasse. Viimasel viiel aastal enne mullust ehk perioodil 2017–2021 kasvas Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arv summaarselt 0,3% võrra ning oli 2022. aasta alguse seisuga ligi 447 miljonit.

Rahvarohkeim riik oli Saksamaa 83 miljoniga ning nimekirja lõpus Malta veidi enam kui poole miljoni elanikuga. Viie aasta arvestuses kasvas rahvaarv 16 ning langes 11 liikmesriigis. Suhtarvult on Eesti üsna keskmine, täpsemalt 13. kohal. Viie aastaga kasvas meie rahvaarv 16 000 inimese ehk 1,2% võrra. Naabritel lätlastel ja leedukatel langes see vastavalt 3,8% ja 1,5%, soomlastel aga kasvas 0,4% võrra.

Viie aasta jooksul sündis Euroopa Liidus ligi 21 miljonit last, kuid suri 24,5 miljonit inimest. Euroopa Liidu 27 liikmeriigist oli loomulik iive aastatel 2017–2021 positiivne vaid üheksas riigis, samas kui  periood varem (2012–2016) oli neid riike veel 15. Kahe perioodi võrdluses liikus loomulik iive positiivsemas suunas vaid ühes riigis – Taanis.

Eestis oli mõlemal perioodil loomulik iive negatiive. Perioodil 2017–2021 suri kõigis Euroopa Liidu riikides rohkem inimesi kui sellele eelnenud viiel aastal. Iseäranis surmaderohke oli 2021. aasta, mis oli kümne aasta arvestuses kõikides riikides peale Rootsi esimesel või teisel kohal. Ekstreemsemad näited pärinevad Bulgaariast ja Leedust, kus 2021. aastal suri kaks korda rohkem inimesi kui sündis, kuid üheksas riigis püsis ka raskel koroona-aastal loomulik iive positiivne.

Kuna absoluutarvud muutuvad ka rahvaarvu kasvades või kahanedes, heidame pilgu ka suhtarvudele. Perioodil 2017–2021 oli keskmiselt kõige rohkem sünde tuhande elaniku kohta Iirimaal (12,1) ning Rootsis ja Prantsusmaal (mõlemas 11,2), kõige vähem aga Itaalias (7,1) ja Hispaanias (7,6).

Kahe perioodi võrdluses on sündimuse näitaja tõusnud 8 ning langenud 19 riigis. Eestis on kahe perioodi näitajad vastavalt 10,5 ja 10,4, millega oleme Euroopa Liidus üheksandal kohal ning periood varem kaheksandal kohal. Võrreldes aastakümnete taguste aegadega on sündimuse näitajad üksjagu madalamad ning ka praegu on pikaajaline trend suunaga alla. Sellest on pikemalt kirjutanud Eurostat. 

Nii nagu Eestis, hoiab ka paljudes teistes riikides rahvaarvu muutust positiivsena rändesaldo. Perioodil 2012–2016 oli rändesaldo positiivne 16 Euroopa Liidu riigis, kuid sellele järgnenud perioodil juba 23 riigis. Tuleb muidugi arvestada, et rännatakse nii liikmesriikide vahel kui ka üle Euroopa Liidu piiride. Ehkki üha enam liikmesriike on rändepositiivsed, tuleb nentida, et üheksas riigis on n-ö rändepositiivsus langemas, kui võrrelda omavahel kaht viieaastast perioodi. Nende seas on näiteks tuntud sisserändemaad Saksamaa, Rootsi ja Taani. 

Aasta 2022: sündide arv langes järsult pea kõikjal Euroopas

Eestis sündis mullu 11 646 last, mida on 12,3% vähem kui 2021. aastal, mis kahtlemata on väga järsk langus. Rahvaarv kasvas aga 2,6% võrra, mis samas on erakordselt kiire kasv.

Tänavu kevadel on paljude Euroopa riikide statistikaasutused teatanud, et 2022. aastal oli sündimus üle aastate madalaim või suisa väga pika perioodi madalaim. Samuti on Ukraina sõjast tingituna kasvanud sisseränne. Et andmed on esialgsed, siis toome mõned näited ning jätame detailsema ülevaate aega, mil kõik riigid on täpsustatud andmed esitanud. Tasub ka arvestada, et sõjapõgenike arvestamine püsielanike hulka erineb metoodika poolest riigiti.

Siiski on ligi 20 riiki esialgsed andmed avaldanud ning järeldus on ühene – sündide arv langes peaaegu kõikjal. Näiteks Soomes ja Itaalias kõneldi lausa sadade aastate madalaimast sündide arvust, kusjuures neist viimases langes sündide arv 1,8%, mis teiste riikide arvestuses polegi kuigi järsk kukkumine.

Paraku on Eesti languse osas Euroopa esiotsas ning Eestile ligilähedaste sündide arvu vähenemisega paistavad silma näiteks Läti (-10,8%), Tšehhi (-10,7%) ja Rumeenia (-13%). Esialgsetest andmetest ilmneb, et sündide arv on järsult langenud Rootsis (-8,3%), Soomes (-9,4%) ja ka Poolas (-7,8%). Poolaga samasse suurusjärku jäävad langused ka Taanis, Saksamaal ja Hollandis.

Eesti rahvaarv kasvas hoogsamalt kui naabritel Lätis või Leedus

Lätis langes sündide arv aastases võrdluses 10,8% ja Leedus 5,4%. Naabrite väiksemast langusest hoolimata on sündide arv tuhande elaniku kohta Eestis mõnevõrra kõrgem. Sama kehtib ka Soome kohta, kuid Rootsis sündis tuhande elanike kohta rohkem lapsi kui meil. Surmade arv langes aastases arvestuses kõigis Balti riikides, niisamuti ka Soomes, kuid mitte Rootsis.

Kui Eestis kasvas rahvaarv 34 000 inimese ehk 2,6% võrra, siis Lätis vaid 15 000 inimese ehk 0,8% võrra. Osalt on seal vähem sõjapõgenikke, kuid teisalt on seal ka surmade ja sündide vahe suurem. Leedu rahvaarv kasvas 54 000 inimese ehk 1,9% võrra ning sealgi on rahvaarvu kasvu taga positiivne rändesaldo. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 17 600 inimese võrra.

Seega näeme, et madala sündimusega on kimpus ka teised Euroopa riigid. Ka need, kelle loomulik iive veel mõni aasta tagasi oli positiivne. Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada.

Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides avaldab madalale sündimusele mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad. Samas on Euroopas keskmiselt rahvaarv siiski kasvanud ja rahvaarvu muutust hoiab positiivsena suuresti rändesaldo.