Erinevad suuremahulised uuringud, mis on läbi viidud Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis, on näidanud, et immuunsuse vähenemine algab tasapisi juba 1-2 kuu möödudes pärast vaktsineerimist ning umbes kuue kuu möödudes ei pruugi enam pakkuda piisavat kaitset raske haigestumise vastu.
Immuunsuse vähenemise määr sõltub mitmetest olulistest teguritest – näiteks võib see olla kiirem neil, kelle immuunsüsteem on nõrgestatud raskete kaasuvate haiguste või ravi tõttu ja ka neil, kes on kõrges eas. Samas on uuringud näidanud, et tõhustusdoosi saamise järgselt tõuseb antikehade hulk taas märkimisväärselt.
Seireuuringu andmetel on nendel, kes on saanud lisaks kaks tõhustusdoosi, veres olevate antikehade tase kaks korda kõrgem kui neil, kes on saanud vaid ühe tõhustusdoosi. Samuti on nii rahvusvahelised kui ka Eestis läbi viidud uuringud näidanud, et kõige kõrgem antikehade tase on neil, kes on haiguse läbi põdenud kui ka vaktsineeritud.
Seda kõike kokku võttes – jah, kui viimasest vaktsiinidoosist või läbipõdemisest on möödas juba pool aastat või enam, oleks vaktsineerimine igati soovitatav. Seda kindlasti eakatel ja sõltumata vanusest kõigil neil, kel on immuunsüsteem nõrgem krooniliste haiguste või immuunsüsteemi nõrgestavate ravimite tõttu.
Tervisekassa hiljutine analüüs näitab, et kõige paremini kaitseb pika COVIDi eest vaktsineerimine. 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini pika COVIDi sümptomitega arstide poole pöördunud patsientidest olid 98,5% enne läbipõdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata. Kas vaktsineerimata inimestel on endiselt suurem oht langeda pika COVIDi ohvriks?
Kuigi ka vaktsineeritud inimesed võivad haigestuda COVIDisse ning ka neil võib areneda niinimetatud pikk COVID, siis suurem risk pika COVIDi tekkeks on neil, kes põevad COVIDit raskemini. Vaktsineerimine aga vähendab väga oluliselt just raske COVIDi teket ning haiglasse sattumise riski.
Pärast COVIDi tõttu haiglasse sattumist on ka oluliselt kõrgem risk uute haigusseisundite tekkeks, nagu näiteks 2. tüüpi diabeet, kroonilised alumiste hingamisteede haigused, kroonilised maksahaigused, aga ka vaimse tervise probleemid ning muud psüühikahäired.