Kiik märkis, et maailmas ammu üle 100 vaktsiinikandidaadi, kuid kas vaktsiinid tulevad aasta lõpus või uue aasta esimeses pooles, seda näitab aeg.

Vaktsiini kättesaamisel kehtib ministri sõnul solidaarsuspõhimõte, mitte nii, et jõukad ja suured riigid saavad enne vaktsiini kätte ja kes ees, see mees. Eesti on aktiivselt osalenud nelja riigi koostöös, sealhulgas ka Euroopa Komisjoni koostöös, et olla sees vaktsiini ühishankes.

“Nii nagu laiemalt tervishoiuvaldkonnas, siis vaktsiini toime peab olema teaduslikult tõestatud,” kinnitas Kiik, et lõpuks Eestisse tarnitav vaktsiin saab kidnlasti olema ohutu ja tõhus.

Teise laine ulatus oleneb inimeste käitumisest

Minister rõhutas, et Eesti riik on teiseks viiruse laineks ettevamistusi teinud. Näiteks on tagatud piisav riiklik isikukaitsevahendite varu ning ka testimisvõimekus on varasemast parem. Kuid see, kui ulatusik viiruse teine laine tuleb, oleneb eelkõige meie enda käitumisest ja teadlikkusest.

“Riik võb teha mistahes pingutusi, kui inimesed ei võta seda kuulda ja ei käitu vastutustundlikult, ei ole sellest kasu,” rõhutas Kiik.

Terviseameti peadirektori kohusetäitaja Mari-Anne Härma lisas, et kindlasti jätkatakse sõnumiga, et haigena ei tohiks tööle minna. Ning et tööandjad peaksid võimalusel olema paindlikud ja lubama tööd teha kodukontoritest.

Härma ütles, et haigestumus koroonaviirusesse on vaatamata möödunud jaanipäevale ja piirangute leevendamisele praegu Eestis päris ilus. See viitab tema sõnul asjaolule, et viirusohust ollakse piisavalt teadlikud ja olukord on lootustandev.