Heli Paluste selgitas, et tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid. „Patsiendiohutus tähendab sihipärast tööd selle nimel, et vähendada välditava tervisekahju riski. See hõlmab juhtumite dokumenteerimist, teabe edastamist andmekogusse ning saadud teabe põhjal analüüsi, ennetamist ja neist õppimist. See on lahutamatu osa tervishoiu kvaliteedisüsteemist.”

Tervishoiutöötajatele avanes patsiendiohutuse andmekogu

Käivitamise perioodil saavad kõik tervishoiutöötajad juhtumite sisestamiseks kasutada andmekogu iseteenindusportaali pohak.tehik.ee  (POHAK on lühend patsiendiohutuse andmekogust). Mitmetel haiglatel on juba praegu patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks oma infosüsteemid, mida saab tsentraalse andmekoguga edaspidi liidestada lihtsamaks andmete edastamiseks. Iseteenindusportaal jääb kasutamiseks neile, kes oma infosüsteemiga liidestumist ei soovi.

Patsiendikindlustus kui süüdimõistmist mitte eeldav kohtuväline hüvitamise süsteem patsiendile ja uued patsiendiohutuse reeglid toetavad kultuuri muutust mittesüüdistavaks ja mittekaristavaks seoses tahtmatute eksimustega tervishoius. Sellega luuakse tingimused, kus töötajad julgevad patsiendiohutusjuhtumitest teavet jagada, neid analüüsida ja ennetamiseks teha ettepanekuid.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju ning investeeringud patsiendiohutusse on kulutõhusad. OECD 2017. aastal valminud analüüsi “The economics of patient safety” andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest välditavast kahjust ja seonduvast lisakulust haiglanakkused. Sageduselt järgnevad venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos.

Heli Paluste toonitas, et süsteemi juurutamine võimaldab pikas perspektiivis tervishoiu kulusid vähendada, sest kulutused välditavale kahjule alanevad. Ka kindlustusmaksete suurus on edaspidi seotud juba reaalsete hüvitatud välditava tervisekahju juhtumite arvuga, millel on oma positiivne mõju kahju vähendamisele. 

Kuidas kindlustushüvitis toimib?

Patsiendi vaatest, kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekib välditav reaalne kahju, saab ta pöörduda raviasutusele vastutuskindlustust pakkuva kindlustusandja poole hüvitise nõudega. Raviasutuse kindlustusandja kontaktandmed peavad olema patsiendile kergesti kättesaadavad nii teenuseosutamise kohas kui ka näiteks veebilehel. Nõude esitamiseks on aega 4 nädalat alates kindlustusjuhtumist teadasaamisest, kuid see võib mõjuvatel põhjustel ka pikeneda.

Kindlustusandja hindab 180 päeva jooksul, kas juhtum kuulub hüvitamisele. Kindlustusandja võib vajadusel küsida raviasutuselt selgitusi juhtumi kohta ja see tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kindlustusandja peab seejärel mõistliku aja jooksul hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks tegema ja hüvitama. Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot. Hüvitatav on ka tervisekahjuga kaasnev mittevaraline kahju kuni 30 000 eurot.

Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed on kirjeldatud üksikasjalikult vastavas määruses. Kui patsient pole kindlustusandja hüvitamise otsusega rahul, jääb talle võimalus pöörduda Tervisameti juures tegutsemist alustava lepituskomisjoni poole. 

Kuni 1. detsembrini kehtib uuele süsteemile üleminekuperiood. Vahepealsel ajal, kui raviasutusel või tervishoiuteenuse osutajal pole veel sõlmitud kohustuslikku vastutuskindlustuse lepingut, kehtib varasem põhimõte. Selle järgi peab siis patsienti endiselt pöörduma hüvitise nõudega raviasutuse enda poole või kohtusse. Eksperthinnangut juhtumi kohta võib sel perioodil saada veel sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

“Siinkohal on oluline rõhutada, et patsiendiohujuhtumite andmekogusse kandmiseks üleminekuperioodi ei ole – see hakkab toimima juba 1. novembrist,” ütles Heli Paluste ja avaldas lootust, et uus kohustuslik vastuskindlustus koos patsiendiohutuse süsteemiga viib Eesti tervishoiu vähehaaval uuele tasemele. 

Eestis puudus seni kõikehõlmav riiklik patsiendiohutusjuhtumite riiklik statistika ning ainus ametlik allikas on olnud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistika. Alates 2008. aastast, mil tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon tööd alustas, on seal eelmise aasta lõpu seisuga kokku menetletud 2337 kaebust. Vajakajäämisi on tuvastatud 563 korral ehk ligi veerandil juhtudel.