Tartu Ülikooli teadlased avastasid vähivastase immuunravi uued toimed

Tartu Ülikooli teadlaste uurimusest selgunud vähivastase immuunraviga seotud tegurid aitavad vastata nii mõnelegi kliinilises praktikas esile kerkinud küsimusele. Fotol uuringu autorid (vasakult) professor Jana Jaal, teaduslaborijuht Darja Lavõgina, laborant Helen Lust ja doktorant Marika Saar.Foto: Annela Kams

Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku teaduslaboris tehtud uurimistöö näitas, et immuunravimitel on otsene vähirakku mõjutav toime. Uurimusest selgunud vähivastase immuunraviga seotud tegurid aitavad vastata nii mõnelegi kliinilises praktikas esile kerkinud küsimusele.

Uuringu ühe korraldaja, Tartu Ülikooli onkoloogia professori Jana Jaali sõnul arvati seni vähivastaste immuunravimite põhitoimeks olevat see, et need aktiveerivad inimese immuunsüsteemi, pannes selle kasvaja vastu võitlema.

„Tegu on inimese enda immuunvastusega kasvajatele ja ravimid aitavad seda võimendada. Blokeerides retseptoreid, aktiveeritakse inimese enda T-lümfotsüüte ja seeläbi tagatakse kasvajavastane immuunreaktsioon. Aktiveeritud immuunsüsteemi rakud tormavad siis kasvajarakkusid hävitama,“ selgitas Jana Jaal.

Muu ravi, näiteks keemia- ja sihtmärkravi mõjutavad otse kasvajarakke. „Uurimistöö käigus tehti aga kindlaks, et ka immuunravimitel on otsene toime kasvajarakkudele ilma immuunsüsteemi osaluseta. Immuunravi tehakse monoteraapiana, kuid üha rohkem ka koos keemiaraviga,“ ütles Jaal.

Nimelt uuriti kopsuvähi rakuliinides seitsme keemiaravimi ja nelja immuunravimi kombinatsioone ning näidati, et immuunravim võib keemiaravimi kasvajavastast efekti märkimisväärselt suurendada. Jana Jaal selgitas, et rakuliinid on inimeselt eraldatud kasvajarakud, mida kasvatatakse laboris spetsiaalsetes anumates. „Need rakuliinid sisaldavad ainult kasvajarakke, see tähendab, et need ei sisalda inimese immuunrakke. Seepärast oli võimalik uurida ka efekte, mis ei ole seotud immuunaktivatsiooniga.“

Jaal sõnas, et kuigi immuunravimid kuuluvad kõik ühte ravimirühma, erineb nende koostoime keemiaravimitega siiski märgatavalt. „Keemiaravimite kasvajavastase toime tõhustamine sõltus just konkreetsest immuunravimist ja oli eri keemiaravimitega kombinatsioonis erinev. Samuti olenes efekt kasvajarakkude pinnal oleva retseptori PD-L1 ekspressioonist.“

Hematoloogia-okoloogia kliiniku teaduslabori juhi Darja Lavõgina sõnul näitas uurimistöö paraku ka seda, et immuunravimitel võib teatud kombinatsioonides olla hoopis vastupidine efekt: need võivad kiirendada kasvajarakkude paljunemist ja nõrgendada vähivastast toimet. „Seetõttu keskendutakse teaduslabori edasistes uuringutes täpsemate, nii positiivsete kui ka negatiivsete toimemehhanismide väljaselgitamisele,“ ütles Lavõgina.

Jana Jaal märkis, et uurimistöö tulemuste abil saab paremini selgitada ka kliinilistes uuringutes ilmnenud erinevusi, näiteks seda, miks on üks immuunravim keemiaraviga kombinatsioonis efektiivne, teine sama klassi ravim aga mitte.

„Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku teadustöö andmed viitavad, et kui teha immuunravi kombinatsioonis keemiaraviga, tuleb viimane hoolega valida, lähtudes konkreetsest immuunravimist ja arvestades kasvajarakkudel esinevate markeritega. Loodetavasti on saadud teadmisest kasu eelkõige kopsuvähi operatsioonieelsete ravikombinatsioonide väljatöötamisel, sest üks olulisimaid kriteeriumeid on vähendada kasvajamassi enne operatsiooni võimalikult palju.“

Artikkel „Immune checkpoint inhibitors modulate the cytotoxic effect of chemotherapy in lung adenocarcinoma cells“ ilmus ajakirjas Oncology Letters. Teadustöö tehti Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi baasrahastatud projekti ja Marika Saare doktoritöö „Immuunkontrollpunktide blokeerimine mitteväikerakulise kopsuvähi immuunravis: sihtmärkide ekspressiooni mõjutavad tegurid“ raames.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.