Uudis

Tartu Ülikooli teadlased: jõulud pole aeg koroonaruletiks

Professor Ruth Kalda juhitava seireuuringu tulemustest selgus, et Eestis oli 6. detsembri seisuga nakatunud keskmiselt iga 75. inimene. Võrdlusena võib tuua aprilli viimase nädala, kui seireuuring algas – siis oli nakatunud keskmiselt iga 370. Eesti elanik.Foto: Tartu Ülikool

Koroonaviiruse levik on saavutanud Eestis epideemilise ulatuse ja nakkuse võib saada kõikjalt.

Ohtu suurendab tõsiasi, et 40 protsenti nendest, kes teavad või kahtlustavad, et on kokku puutunud viirusekandjaga, ei muuda oma käitumises midagi, olles nii omakorda ohuallikaks paljudele teistele, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna veebilehel peremeditsiini professorRuth Kalda, rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson ja matemaatilise statistika professor, akadeemik Krista Fischer seireuuringu meeskonnast. 

Kingi iseendale ja lähedastele tervis

Eesti elanike tervise säästmiseks on igaühel võimalik midagi ära teha, mõeldes ka jõuluajale. Kas pole jõuluaeg just hoolimise ja heategude aeg? Sageli väljendub see kingirallis või heategevuskampaaniates.

Tänavu on parima kingi valik lihtsam kui kunagi varem: kingi nii iseendale kui ka oma lähedastele tervis.

Selleks pole vaja teha muud, kui järgida seitset soovitust:

  • hoidu kontaktidest;
  • kanna maski;
  • ära mine ka väikeste haigustunnustega tööle;
  • kui ootad koroonatesti tulemust või oled haigestunu lähikontaktne, püsi kodus;
  • tee võimaluse korral kaugtööd ning hoia avalikes kohtades liikudes teistega turvalist vahet;
  • jõuluõhtu veeda aga üksnes oma perega – nendega, kellega oled koos iga päev;
  • sõprade ja sugulastega hoia ühendust telefonitsi või e-kanalite vahendusel.

Need on lihtsad, kuid tungivad soovitused, mille taustaks on Eestis valitsev murettekitav olukord.

Viiruse levik kasvab

Tartu Ülikooli teadlased hoiavad oma uuringutes viiruse levikul pidevalt silma peal, võimaldades hinnata selle ulatust ja teha prognoose.

Tehakse koroonaviiruse levimuse seireuuringut, seiratakse viiruse olemasolu reovees ning hindame ja prognoosime viiruselaine kulgu matemaatiliste mudelite abil. Saadud andmed näitavad, et kevadise viiruselainega võrreldes on praegune olukord palju kriitilisem.

Eestis oli 6. detsembri seisuga nakatunud keskmiselt iga 75. inimene, Ida-Virumaal iga kahekümnes.  Võrdlusena võib tuua aprilli viimasel nädala, kui seireuuring algas – siis oli nakatunud keskmiselt iga 370. Eesti elanik.

Uuringud kinnitavad, et Eestis on COVID-19 epideemia. 6. detsembril lõppenud seireuuringu etapp näitas, et meil on umbes 14 300 täisealist viirusekandjat. Seda on 3,5 korda rohkem kui kolm nädalat tagasi.

Keskmine koroonapõdeja on 45-aastane tööeas inimene

Nakatunud on nii noored, keskealised kui ka vanemad inimesed. Seejuures teeb eriti suurt muret asjaolu, et üha enam nakatuvad ka üle 65-aastased. Senine haiglate statistika näitab, et selle vanuserühma koroonahaiged vajavad kõige enam haiglaravi.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uusküla juhitav teadusuuring kinnitab, et haigusest on ohustatud kõik. Tema uuringus analüüsiti terviseandmeid enam kui 3500 inimese kohta, kes olid andnud positiivse koroonaproovi. Selgus, et koroona põdeja oli keskmiselt 45-aastane täies tööeas inimene.

Nakatunute hulk suureneb kiiresti ja praegu võib nakkuse saada kõikjalt. Seda kinnitab ka reoveeuuring.

Viiruse levimuse seireuuringu andmetel ei ole pooltel nakatunutel viirushaiguse tunnuseid ja seepärast ei oska nad ka nakkust kahtlustada.

Ligikaudu 40 protsendil nakatunutest esinevad küll kerged viirushaiguse tunnused, aga sellegipoolest ei osata karta koroonaviirust, kontakte ei piirata ja igapäevaelu jätkatakse tavapärasel viisil. Endiselt kogunetakse väiksemate seltskondadena koosviibimistele, eeskätt nooremates vanuserühmades.

Meditsiinikriis: aastavahetuseks võib haiglaravi vajada 500–700 koroonahaiget

Matemaatikute Mario Kadastiku ja Krista Fischeri prognoosid näitavad, et aastavahetuseks võib haiglaravi vajada 500–700 koroonahaiget. Juba praegu on haiglas rohkem patsiente kui kevadise epideemia haripunktis.

See seab kogu tervishoiusüsteemi raskete valikute ette, mis ei mõjuta üksnes koroonahaigete ravivõimalusi, vaid takistavad arstiabi kättesaadavust ka kõigi teiste tervisehädade korral. Paljudel juhtudel on see arstiabi eluliselt vajalik ja selle edasilükkamine võib ohustada inimese tervist tulevikus. Me ei tohi sellise olukorrani jõuda.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles otse, et 1000 koroonapatsiendi üheaegne haiglaravivajadus pole enam mitte meditsiinikriis, vaid katastroof (Pealinn, 08.12.2020). Mitmes Eesti haiglas napib arste ja õdesid, kes tuleksid toime suurenenud töökoormusega.

Meditsiinisüsteemi vastupidavus oleneb praegu koroonapatsientide arvust. Mida kiiremini ja laialdasemalt levib viirus elanikkonnas, seda kiiremini kasvab patsientide arv haiglates ning seda enam inimesi sureb.

Katastroofi vältimine on meist igaühe võimuses

Teadlaste uuringud nii Eestis kui ka mujal maailmas on andnud piisavalt tõendust, et soovitada tõhusaid viiruse levikut pidurdavaid meetmeid.

Regulaarsed seireuuringud aitavad suuniseid muutuva olukorra järgi kohandada. Arstide ja teadlastena oleme seisukohal, et rohkem teavet on alati parem kui vähem ja teadmine on parem kui mitteteadmine – isegi kui uudised on halvad.

Oluline on, kuidas kasutada teadmisi nii, et sellest sünniksid teadlikumad otsused, ja kuidas neid avalikkusele selgitada. Seejuures on peamine, et igaüks tajuks oma vastutust ka teiste inimeste elu eest.

Viirus ei levi ise – seda levitavad inimesed, kes üksteisega kokku puutuvad. Tehkem oma lähedastele kingitus, mille eest saab olla tänulik veel aastaid. Hooligem üksteisest kaugelt, kinkigem tervist!

Seitse soovitust, kuidas teha oma lähedastele parim jõulukingitus

Seitse soovitust, mis kingivad tervist. Visuaal: Mari-Liis Pintson
  1. Jälgi 2+2-reeglit kõikjal.
  2. Kanna avalikes siseruumides maski.
  3. Kui oled haige või kahtlustad endal koroonat ja ootad testitulemust, püsi kodus.
  4. Kui oled kokku puutunud koroonahaigega ja pead jääma eneseisolatsiooni, püsi kodus – nii kaitsed paljusid teisi.
  5. Hoidu väikestes rühmades kokkusaamistest – ka neis valitseb nakatumisoht.
  6. Kui võimalik, tee kaugtööd.
  7. Hoia oma vanemaid ja vanavanemaid. Kui plaanid jõulude ajal kokku saada vanemate pereliikmetega, veendu, et oled terve. Selleks hoidu kohtumisele eelneva seitsme päeva jooksul igasugustest kokkupuudetest teiste inimestega.

Toimetas Triin Raestik

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.