Tehakse koroonaviiruse levimuse seireuuringut, seiratakse viiruse olemasolu reovees ning hindame ja prognoosime viiruselaine kulgu matemaatiliste mudelite abil. Saadud andmed näitavad, et kevadise viiruselainega võrreldes on praegune olukord palju kriitilisem.
Eestis oli 6. detsembri seisuga nakatunud keskmiselt iga 75. inimene, Ida-Virumaal iga kahekümnes. Võrdlusena võib tuua aprilli viimasel nädala, kui seireuuring algas – siis oli nakatunud keskmiselt iga 370. Eesti elanik.
Uuringud kinnitavad, et Eestis on COVID-19 epideemia. 6. detsembril lõppenud seireuuringu etapp näitas, et meil on umbes 14 300 täisealist viirusekandjat. Seda on 3,5 korda rohkem kui kolm nädalat tagasi.
Keskmine koroonapõdeja on 45-aastane tööeas inimene
Nakatunud on nii noored, keskealised kui ka vanemad inimesed. Seejuures teeb eriti suurt muret asjaolu, et üha enam nakatuvad ka üle 65-aastased. Senine haiglate statistika näitab, et selle vanuserühma koroonahaiged vajavad kõige enam haiglaravi.
Tartu Ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uusküla juhitav teadusuuring kinnitab, et haigusest on ohustatud kõik. Tema uuringus analüüsiti terviseandmeid enam kui 3500 inimese kohta, kes olid andnud positiivse koroonaproovi. Selgus, et koroona põdeja oli keskmiselt 45-aastane täies tööeas inimene.
Nakatunute hulk suureneb kiiresti ja praegu võib nakkuse saada kõikjalt. Seda kinnitab ka reoveeuuring.