“Meie eesmärk oli tagada patsiendi, perearstikeskuse ja spetsialistide vaheline sujuv infovahetus ning toetada patsienti kogu protsessi vältel,” sõnas Laisaar. “Määrav roll kogu protsessis on ka sõeluuringu koordinaatoritel, kes toetasid vajaliku info ja nõustamisega sõeluuringusse kaasatud patsienti algusest lõpuni.”
Terviseminister Riina Sikkut ütles, et kui võrrelda kopsuvähi esinemist 1990. aastate ehk tippaastatega, on suitsetamisvastane võitlus olnud edukas ja kopsuvähki haigestutakse vähem. Sealsamas on kopsuvähk Eestis kõige sagedasem vähisurma põhjus. „Takistuseks on olnud liiga hiline avastamine,” selgitas minister kopsuvähi tõrjumise kitsaskohta.
Sikkut nentis, et varasemaks avastamiseks on Eestile vaja nutikat vähi sõeluuringu programmi. “Pilootprojekt Tartumaal näitas, et riskiskoori kasutamine tõstab tabavust ning perearstide ja -õdede abi sihtrühma uuringusse kaasamisel lisab tõhusust veelgi,” sõnas Sikkut. “Vähk on kompleksne haigus ning sellele peabki koostöö ja ühise jõupingutusega vastama, et olla edukas,“ tänas terviseminister kopsuvähi sõeluuringu ellu rakendamisse panustajaid.
Kopsuvähi sõeluuringu pilootprojektis osales kokku üle 80 perearstikeskuse Tartust ja Tartumaalt. Ka tervisekassa juht Rain Laane sõnas, et pilootprojekti õnnestumine oli tugeva meeskonnatöö tulemus. “Avaldame tänu kogu projekti meeskonnale, eelkõige Tartu maakonna ja linna perearstidele, tänu kellele õnnestus uuringusse kaasata nii suur osa sihtrühmast,” lausus Laane. “Oleme pilootprojektiga teinud hea stardi ja plaanime järk-järgult laieneda ka teistesse maakondadesse.”
Laane sõnul on koostöös teiste osapooltega nüüdseks välja töötatud sobivate tegevuste ja tempoga lahendus. “Nüüd peame leidma täiendava viisi, kuidas kasutada tehnoloogiat nii, et sõeluuring jõuaks võimalikult paljude inimesteni üle Eesti.”
Üks kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti toetajatest, AstraZeneca Eesti valitsussuhete juht Hanno Püttsepp ütles, et era- ja avalik sektori peaksidki aina rohkem koostööd tegema. “On ainuõige, et suurte väljakutsete ja probleemide lahendamiseks tullakse koos ühise laua taha ning leitakse koos kõige paremad viisid – kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt on sellise koostöö ehe näide,” sõnas Püttsepp.
Sõeluuringu laiendamise eeltööna kaardistati kogu Eesti valmisolek ning koostati Eesti kopsuvähi sõeluuringu rakendusdokument. Selle autorid on dr Tanel Laisaar, Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogia professor Jana Jaal, Tartu Ülikooli Kliinikumi peremeditsiini professor Ruth Kalda, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst Vahur Valvere, Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog-vanemarst Rein Raudsepp ja Better Medicine’i tegevjuht ja asutaja Priit Salumaa.
