„Paraku võime eelnevate aastate rallide põhjal aga väita sedagi, et huvi rallit vaatama tulla on ka sellistel inimestel, kes ei ole teadlikult ei varem ega ka nüüd rallipassi ostnud ja püüavad ralliradadele pääseda ebaseaduslikult ning mitte ettenähtud korras. Hoidmaks meie kõigi tervist, tuleb terviseameti kehtestatud liikumispiirangutest ja soovitustest kinni pidada ja seda nii ralliradadel kui ka mujal piirkondades liikudes. Paraku ei ole viirus kuskile kadunud ning vaid vastutustundliku käitumisega on võimalik meil end ralliajaloo kaardile kanda,“ selgitas politseijuht.
„Vähendamaks kogu ralli korraldusmeeskonna koormust ning vältimaks ebameeldivusi, palume ralli katsetele tulla tõepoolest vaid nendel, kellel on konkreetse kiiruskatse pääse. Kõigil teistel tuleb jääda koju ja elada rallile kaasa erinevate tehniliste vahendite kaudu,” lausus Reimaa lisades, et rallimeeskond on teinud kõik selleks, et võimas rallikogemus oleks igal huvilisel võimalik kodust lahkumata kätte saada.
Politseipoolse operatsioonijuhi kõrvu on jõudnud kuuldused sellestki, et tõelised rallifännid on juba moodustanud väiksemad ning turvalisi sõpruskondi, kellega koos rallipäevadest tehniliste vahendite abil osa saadakse. Ta soovitab sama teha ka kõigil neil huvilistel, kes rallipääset siiski lunastanud ei ole, ent kel kuri plaan ilma selleta rallile jõuda.
Mõistlik on hoida turvalist vahemaad
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juht Tiia Luht ütles, et kehtestatavate piirangute eesmärk on maandada haiguse leviku riske.
„Augustis tekkisid Tartu ja Ida-Viru maakonnas koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haiguskolded, mis said alguse kohtades, kus viibis korraga suur hulk inimesi. Eestis kehtib praegu soovituslik hajutamise nõue, mille kohaselt tuleb avalikes kohtades tagada turvaline vahemaa inimeste vahel. Sellegipoolest on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik tõusuteel ja kasvanud on oht viiruse riigiüleseks levikuks,“ lausus Luht.
„Peab arvesse võtma, et viimase kolme nädala jooksul COVID-19 haigestumus kasvas drastiliselt – iganädalaselt keskmiselt 36% võrra. Suurenenud kollete arv on seotud kahe asjaoluga: noored ei haigestu raskelt ja ei pööra tähelepanu haigusele, selletõttu ei järgi epideemiatõrje meetmeid. Sellest lähtudes ei saa välistada, et presümptomaatilised ja kergelt sümptomaatilised noored võivad levitada haigust kogu elanikonnale.“