Kuigi normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest, tuleks nõrgema tervisega inimestel siiski olla ettevaatlik – võimaluse korral vältida suplema minemist nahavigastuste, haavade või haiguste esinemisel. Vältida tuleks ka suplusvee sisse joomist.
Hetkeseisuga on Eestis tuvastatud kaks-kolm vibrioosi haigusjuhtu. Kõikidel juhtudel oli tegemist alla aastaste lastega.
Laialdane probleem
Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Käesoleval suplushooajal on Eestis vibrioonide analüüse võetud kokku 14 mereäärsest supluskohast: Pirita, Pelgurand/Stroomi, Kakumäe, Haabneeme, Kassari, Liivalauka, Paralepa, Kuressaare, Mändjala, Pärnu Keskrand, Raeküla, Kabli, Toila ja Võsu.
Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis supluskohtades. Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane.
Terviseameti sõnul on veega levivad mikroorganismid muutunud aina aktuaalsemaks. Põhjused on seotud nii analüüsimeetodite arenemise, kliima soojenemise kui ka maailma avatuse ning aina intensiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumisega.
Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule. Üheks selliseks liigiks, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, ongi vibrioonid. Isegi tänavu juuni kuu lõpus ja juuli kuu alguses olnud lühike, kuid väga kuum, suvi on olnud vibrioonidele soodsaks kasvutingimuseks.
