“See peab selline Eesti keskmine olema. Maakonna lõikes need numbrid võivad olla väiksemad, aga oleneb sellest olukorrast ja põhjusest, miks see toimub,” lisas Härma.

Sellisel juhul välditakse esmalt kogu riigi karantiini panemist, esimesed piirangud peaksid võimalusel olema lokaalsed – seal, kus nakatunute arv on suurim.

Millal saab öelda, et käes on teine laine?

Seda, mitu nakatumist peab olema, et olukorda saaks nimetada teiseks laineks, ei osanud Härma konkreetselt välja tuua.

Küll märkis ta, et kindlasti on indikatsioonideks, kui kiiresti haigestumus kasvab; paljud neist on selgelt piiritletud kolded, mis on hästi jälgitavad; kuidas haiglad ja tervishoiusüsteem toime tulevad; mis toimub naaberriikides ning kas haigestumine kasvab ka Euroopas.