Kuigi teadlased on andnud lootustandvaid sõnumeid, et omikroni haiguspilt on leebem kui delta oma, siis kombinatsioonis kõrge nakkuvusega satub meil täna haiglasse siiski samas suurusjärgus inimesi kui deltaga. 2021 aasta augustist novembri lõpuni, kui Eestis levis deltatüvi (kolmas laine), sattus haiglasse keskmiselt 727 sümptomaatilise COVIDiga patsienti kuus. Jaanuaris 2022, kui haiglates sai valdavaks omikrontüvi, sattus sümptomaatilise COVIDiga haiglasse kokku 707 nakatutut. Haiglaravi vajadus aga kasvab hetkel kiiresti. 

Mõlema tüve puhul on sarnane seegi, et ligi 80% senini haiglaravi vajanud inimestest on vaktsineerimata.

Kergem haigestumine on seotud vaktsineerimisega

Kui meil ei oleks vaktsineeritud inimesi, oleks viroloog Margus Varjaku hinnangul hetkel COVIDi tõttu haiglates 1000 inimest (10.02.22 seisuga on sümptomaatilise COVIDi tõttu haiglas 282 inimest). „See ei viita kahjuks sellele, et tegemist oleks eriti kerge haigusega,” tõdeb ta.

Ka Harvardi ülikooli teadurid nendivad New England Journal of Medicine’is avaldatud artiklis, et omikrontüve põhjustatud kergem haigestumine on vähemalt sama palju tingitud elanikkonna suuremast immuunsusest kui viiruse enda omadustest. Ilma immuunkaitseta (vaktsineerimata ja läbipõdemata) inimeste haiglasse sattumise tõenäosus on omikroniga vaid 25% väiksem, kui see oli senini kõige ohtlikuma deltatüve puhul.  

Vaatame lähemalt, millised on siis omikroni omadused ja kuidas erineb haiguspilt eelnevalt ringlenud tüvedest.

Omikroni haiguspilt: köha on rohkem, aga viirus tungib kopsudesse harvem

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul näitavad ulatuslikud uuringud Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, et nohu, palaviku, pea- ja lihasvalu esinemissagedus on omikroni puhul sarnane eelnevate tüvedega. Samas esineb õhupuudustunnet ning maitse- ja lõhnataju häireid vähem kui delta ajal. Köha ja kurguvalu on omikroniga nakatunutel aga hoopiski rohkem.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni sõnul on omikroni peamine erinevus eelnevatest koroonatüvedest see, et omikron jääb rohkem kinni ülemistesse hingamisteedesse ja tungib vähem kopsudesse. Just seetõttu ongi omikroniga õhupuudustunnet ja hingamisraskusi sümptomina vähem.

 „Aga inimestel, kelle immuunsüsteem on tulenevalt east või haigustest nõrgem, võib viirus ikkagi sügavamale alumistesse hingamisteedesse tungida. Näiteks võib tekkida raskekujulist haigust inimestel, kes saavad kasvajate ravi,“ selgitab Peterson.

Nõrga immuunsusega inimesed võivad omikroni põdeda väga raskelt

Ruth Kalda sõnul on murettekitav see, et viimastel nädalatel on täheldatud omikroni põhjustatud kopsupõletike arvu kasvu. Kalda sõnul tekitab omikron kopsupõletikku peamiselt inimestel, kellel on nõrgem vastupanuvõime tulenevalt kroonilistest haigustest või kõrgest east. Samadel inimestel on suurem kopsupõletikuga haiglasse sattumise risk ka teiste viirushaiguste, näiteks gripi, tõttu.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) 27. jaanuari raporti kohaselt on mitmetes Euroopa riikides haigestumine vanemates eagruppides kasvamas ja selle tõttu kasvab ka haiglaravi vajadus. Omikroniga haiglaravil olevate inimeste sümptomid on sarnased deltaga.

Ka kerge haigus ei pruugi mööduda jälgi jätmata

Lisaks tekitab Kalda sõnul jätkuvalt muret ka koroonaviiruse pikaajaline mõju erinevatele elunditele.

Saksamaal Hamburgis läbi viidud uuringust selgus, et ka kerge või mõõduka raskusega koroonahaiguse korral, mil haiglaravi pole vajatud, võib veel üheksa kuud hiljem täheldada mitmeid organite kahjustusi: südamelihase häireid, neerufunktsiooni langust ja kopsumahu vähenemist.

Selle uuringu läbiviimise ajal ringlesid küll veel eelnevad haigustüved, aga Kalda hinnangul ei tohiks välistada, et ka omikron võib sarnaselt eelnevatele tüvedele põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Kuna omikroni leviku periood on olnud nii lühike, saab pikaajaliste mõjude kohta järeldusi teha alles mõne aja pärast.

Omikroni võib nakatuda korduvalt

Küll aga on tänaseks juba selge, et omikroni võib nakatuda korduvalt.

Pärt Petersoni sõnul kipub inimestel, kes on vaktsineerimata ega pole varem koroonat põdenud,  omikroni põdemisel tekkivate antikehade tase jääma madalaks. „Kui omikroni kerge läbipõdemise tulemusel tekkinud antikehade tase mõne kuu pärast väheneb, võivad need inimesed omikroniga ka uuesti nakatuda,“ räägib Peterson.

Samuti on leitud, et omikroni põdedes tekib väga spetsiifiline omikroni-vastane immuunsus ja see ei ole väga tugev. „Probleem tekib siis, kui need inimesed kunagi tulevikus kohtavad täiesti uut tüve, mis on patogeensem. Siis neil inimestel tegelikult ei ole kaitset uue tüve vastu,“ selgitab Peterson ning lisab, et uute tüvede teke on tõenäoline. 

„Tahan südamele panna, et inimesed, kes praegu põevad omikroni ja ei ole varasemalt vaktsineeritud ega läbi põdenud, peaksid ennast ikkagi ka vaktsineerima. See annaks neile mitmekesisema immuunkaitse nii varasemate kui järgmiste tüvede suhtes,” ütles Peterson.

Lisaks omikronile levib Eestis ka omikron 2

Omikroniga koos levib juba praegu Eestis ka selle veelgi nakkavam versioon omikron BA.2. Omikron 2 peeti Eestis alguses ekslikult deltatüveks.

„Omikron 2 on olnud meil juba mõnda aega sees ja Eestis on tema levik umbes 20 protsendi ringis, aga võib eeldada, et see kasvab. Ma ei imestaks, kui veebruari lõpuks oleks tema levik ligi 100 protsenti,“ prognoosib viroloog Margus Varjak.

Hea uudis on Varjaku sõnul siiski see, et omikron 2 immunokäitumine on väga sarnane algsele omikrontüvele ja ei ole põhjust arvata, et see põhjustaks raskemat haigust. „Kahjuks nõrga immuunsusega ja vaktsineerimata inimestel on oht ikkagi haiglasse sattuda. Aga kui on tõhustusdoos tehtud, on haiglasse sattumise tõenäosus kordades madalam.”

Haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse (CDC) värskeimate andmete järgi kaitsevad kolmandad doosid inimest 82-protsendise tõhususega arstiabivajaduse ja 90-protsendilise tõhususega Covid-19-ga haiglasse sattumise eest.

Margus Varjaku arvates on praegu veel vara valvsust kaotada. “Me siin võime mõelda, et suur vabanemine võib toimuma hakata, aga me ei tea täpselt, mis tüved kusagil veel ringlevad ja sügisel taas nakatumislaine põhjustavad. Enamik maailma on ikkagi kaardistamata selle koha pealt,” tõdeb ta ja soovitab kindlasti ära teha ka tõhustusdoos.