1886 testi tulemused näitasid, et inimestel, kellel testi ajal viirusnähud puudusid, sealhulgas ka neil, kellel kunagi sümptomeid ei tekkinud, oli ninas ja kurgus sama palju viirusmaterjali kui haigussümptomitega inimestel.

Uuring näitas ka seda, et viirust võis haigusnähtudeta inimestel tuvastada märkimisväärse aja jooksul – ehkki see näis nende organismist pisut kiiremini kaduvat kui sümptomitega inimestel.

Keskmine aeg koroonaviiruse diagnoosimisest kuni negatiivse testi saamiseni oli asümptomaatilistel patsientidel 17 päeva ja sümptomaatilise seisundiga patsientidel 19,5 päeva.

Isolatsioonikeskuse olemuse tõttu ei kaasatud uuringusse raskete haigusjuhtudega inimesi. Lisaks olid testitud keskmisest nooremad ja tervislikumad inimesed.

Uuringu teinud teadlaste sõnul võib järeldada, et haigusnähtudeta koroonaviirushaigetel on ninas ja kurgus sama palju viirust, kui sümptomitega inimestel. See omakorda tähendab, et haigusnähtudeta haige on sama nakkav kui viirusnähtudega haige.

Siiski tõdesid teadlased ka seda, et kuna sümptomiteta inimestel on vähe või ei ole üldse näiteks köha, siis pääseb nende kurgust õhku vähem nakkusohtlikke piisku.

“Asümptomaatiliste haigete hingamisteede limas on sama palju viirust kui neil, kellel on haigusnähud,” ütles Readingi ülikooli mikrobioloog dr Simon Clarke.