„Pikka COVIDisse haigestub hinnanguliselt 1,7% esmastest nakatunutest ja 4,6% ägeda haigusega haiglasse sattunutest. Haigestuvad inimesed igas vanuses, kuid keskmiselt 43-aastaselt. Sagedamini haigestuvad naised ning enam haigestumist näeme 30 aastaste naiste hulgas. Meeste puhul on vanuseline jaotus ühtlasem ning haigestumine suureneb pigem alates 60 eluaastast. Peamine on aga see, et vaid 1,5% haigestunutest olid enne algset COVIDisse haigestumist vaktsineeritud,“ tõdes haigekassa analüütika osakonna juhataja dr Kadri Haller-Kikkatalo.
Analüüsi tulemustest selgub, et pika COVIDi haigusepisood koosneb kahest kuni 21 raviarvest. Keskmiselt algas inimese pika COVIDi haiguse episood kuue kuu möödudes positiivse testi tulemuse saamisest ning harilik kestvus on ligi viis ja pool kuud.
Haigusperioodi vältel vajas haiglaravi 7% patsientidest. Patsientide arvu poolest on suurim koormus üldarstiabile, kuhu jõuab 86% kõigist pika COVIDi patsientidest. Arvestatav koormus on ka eriarstiabis, kus vajavad raviteenuseid 26% patsientidest. Hooldusabi ja taastusravi vajavad vastavalt 8% ja 6% kõikidest pikka COVIDit põdevatest inimestest.
Kõikide pika COVIDi haigusepisoodide keskmine ravikulu ühe patsiendi kohta on uuringuandmete kohaselt 588 eurot ning kalleim neist oli kokku 37 132 eurot. Kõigi analüüsis arvesse võetud 2582 patsiendi ravikulude eest on haigekassa kokku maksnud üle 1,5 miljoni euro.
Kõigist pika COVIDiga seonduvatest kuludest on kalleim hooldusravi, mis moodustas poole kogu välja makstud summast. Järgnes eriarstiabi, mis moodustas kogusummast 38%. Taastusravile ning üldarstiabile kulus vastavalt 9% ja 3% kogu välja makstud summast.
„Analüüsi esimene ja kõige olulisem väärtus on seni tundmatu haiguse kirjeldamine. Teise olulise asjana annab analüüs meile teadmise, et pikk COVID ei koorma oluliselt tervishoiusüsteemi, mis aga kindlasti ei tähenda, et see ei oleks koormaks üksikutele patsientidele,“ lisas dr Haller-Kikkatalo.
