Samuti on muutunud meelsus meetmete karmistamise suhtes. Kui veel juulis pooldas kehtivate meetmete karmistamist vaid 16%, siis augustis juba 29% elanikest. Vähenenud on nende elanike osakaal, kes peavad praegu kehtivaid meetmeid asjakohaseks (juulis 68%, augustis 59%) või soovivad meetmete leevendamist (juulis 13%, augustis 9%).
Kasvamas on inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist
Võrreldes juuliga on kasvanud nende elanike osakaal, kes pooldavad piiranguid meelelahutusasutustele (augustis 86%, juulis 75%,) ning sise- ja väliüritustele (augustis 76%, juulis 71%) ja avalikus ruumis teiste inimestega 2-meetrise distantsi hoidmist (augustis 72%, juulis 60%).
„Kõik need tulemused viitavad, et inimeste ohutunnetus seoses koroonaviirusega on võrreldes suveperioodiga suurenenud. Kuigi üle poole elanikest on praegu kehtivate meetmetega rahul, on kasvamas nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,“ ütles Vaike Vainu.
Eesti elanikud teadvustavad üha enam, et võivad oma käitumisega teiste viirusesse nakatumist ära hoida (juulis 83%; augustis 89%). Samas tundis 79% küsitletutest muret, et keegi võib neid eneselegi teadmata koroonaviirusega nakatada (juulis 67%).
Pisut alla poole (49%) Eesti elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud nende enda või nende perekonna sissetulekuid (juulis 48%), sealjuures kui eestlastest tõdes sissetulekute vähenemist 41%, siis teistest rahvustest elanikest vastavalt 65% ning vahe rahvusrühmade vahel on viimaste kuude jooksul kasvanud.
Sissetulekute vähenemine puudutab keskmisest sagedamini 35–64-aastasi, Kirde-Eesti elanikke ning II taseme haridusega inimesi; ametialase staatuse järgi isiku- või klienditeenindajaid ning oskustöölisi.