Füüsilist agressiooni esineb Eesti tervishoius iganädalaselt. Kõik suuremad haiglad ning erivajadustega inimestega töötavad asutused on välja koolitanud inimesed, kes oskavad vägivaldsetes olukordades sekkuda. Oskuste alalhoidmise kvalifikatsioonipäeval avasid tervishoiutöötajad, milliste vägivaldse käitumisega seotud väljakutsete ja olukordadega nemad oma töös kõige enam kokku puutuvad.
Maailma Terviseorganisatsioon andmetel kogevad agressiooni kuni 38% tervishoiu töötajatest. Sagedat kokkupuudet agressiooniga tõestab esimesena Eestis tehtud selleteemaline tõenduspõhine uuring, kus selgus, et Eesti psühhiaatriakliinikute tervishoitutöötajate kokkupuude agressiooniga on teiste maadega võrreldes märkimisväärselt kõrgem: 96,8% psühhiaatritest ja 99% psühhiaatriahaiglas töötavatest õdedest olid tööl kokku puutunud agressiivse käitumisega. Enim puututi kokku verbaalse agressiooni ja destruktiivse käitumisega. Agressiivse käitumisega kokkupuute sagedus oli märkimisväärselt kõrgem õdede hulgas, võrreldes psühhiaatritega.
Tõenduspõhise uuringu kaasautori, Verge koolitaja ja vaimse tervise õe Ilja Tretjakovi sõnul ei tähenda füüsiline agressioon alati kellegi löömist, tõukamist või enesevigastamist, vaid sinna alla kuulub ka liiga lähedale tulemine ning kehakeele ja löömisega ähvardamine. „Enamasti on tegemist töötajate poole suunatud haigusseisundiga või traumataustaga seotud vägivallaga, kuid ette tuleb ka olukordi, kus näiteks inimene ei saa koheselt seda, mida soovib ning muutub füüsiliselt ähvardavaks, kuna ei oska sel hetkel oma tunnetega toime tulla,“ rääkis Tretjakov.
