Enim suitsiide oli 2023. aastal 40–59-aastaste hulgas (56 juhtu), järgnesid 60–79-aastased (48 juhtu), 20–39-aastased (47 juhtu), üle 80-aastased (31 juhtu) ja 10–19-aastased (10 juhtu). Standarditud suitsiidikordaja oli kõrgeim üle 80-aastastel (39 suitsiidi 100 000 elaniku kohta), järgnesid 60–79-aastased (17), 40–59-aastased (15), 20–39-aastased (13) ja 10–19-aastased (7). Siinkohal tuleb arvestada, et üle 80-aastaste hulgas on inimeste arv märgatavalt väiksem ja surmade üldarv suurem kui teistes vaadeldud vanuserühmades.
2023. aastal moodustasid suitsiidid kõikidest surmapõhjustest 1,2%. Kõrgeim oli suitsiidide osakaal vanuserühmas 10–19 (26,3%), järgnesid 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%). Kuigi suitsiidide osakaal on jätkuvalt kõrgeim 10–19-aastaste seas, tuleb arvestada, et selles vanuserühmas esineb muudel põhjustel, näiteks haigustest tingitud surmajuhte, oluliselt vähem.
Omandatud haridustaseme järgi oli suitsiidikordaja perioodil 2012–2023 järjepidevalt suurim põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste seas. 2023. aastal oli suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimestel 29, keskhariduse või keskhariduse baasil kutseharidusega inimestel 15 ja kõrghariduse või keskhariduse baasil keskeriharidusega inimestel üheksa.
Hariduse ja suitsiidi vaheline seos on tõenäoliselt mõjutatud mitmest sotsiaalmajanduslikust tegurist, mis mõjutavad eluga rahulolu. Näiteks on kõrgema haridusega inimestel kergem tööd leida, nad on majanduslikult pigem paremini kindlustatud ning nende sotsiaalne suhtlus mitmekesisem, mis omakorda soodustab kõrgemat eluga rahulolu.
Dr Zrinka Laido sõnul on suitsiidide ennetamisel üks võtmekohti kogukonna ja lähedaste tugi. “Sotsiaalne toetus on üks tugevamaid suitsiidide ennetamise vahendeid. Tugevad kogukondlikud sidemed aitavad vähendada üksildust ja tõrjutust,” selgitas ta ja lisas, et enesetappude ennetamisel on kõige olulisem avatud suhtlemine.
Kui kahtlustad, et inimene, kellega suhtled, võib kaaluda enesetappu, ära karda sellest rääkida. See võib avada ukse abi saamiseks ja aidata päästa kellegi elu.
Kust saada abi?
- Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
- Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
- Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.
- 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
- 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
- 655 5688 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07
- Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril 112 (24 h)
Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
- Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku 1
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
- Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
- Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95
