Teaduskirjandus määratleb sisemist rahu võimena säilitada tasakaalus vaimset seisundit ja meelelaadi, sõltumata võimalikest stressoritest. Sisemist rahu peetakse stressi ja ärevuse vastandseisundiks, kus meie mõistus toimib optimaalsel tasemel, ning selle määratlemisel eristatakse kolme dimensiooni: elu vältimatute kaotuste aktsepteerimine, hedonismi ja materialismi ületamine ning sisemise tasakaalu leidmine. Tänapäeva kiire, rahutu ja materialistlik maailm esitab tihti just neis dimensioonides kõige rohkem väljakutseid.

Aga kuidas siis ikkagi leida endas sisemine rahu?

Sisemise rahu kogemus võib iga inimese jaoks olla tunnetuslikult erinev. Sealjuures toovad meile eri eluetappidel rahulolu erinevad tegevused ja olemise viisid. On leitud, et üks viis, kuidas rahuseisundini jõuda, on mindfulness ehk teadveloleku praktika. See tähendab eelkõige tähelepanu ja teadlikkust, mis on universaalsed inimlikud omadused. Ometi võtame tänapäeva maailmas neid omadusi iseenesest mõistetavalt ja toimime justkui autopiloodil.

Teadveloleku harjutuste abil saab arendada endas oskust olla rohkem käesolevas hetkes, elu väljakutsete aktsepteerimist, raskustega toimetulekut ja oskust nendega koos eksisteerida, aga ka oskust nautida positiivseid kogemusi ja palju muud.

Kas selleks, et leida sisemist rahu, tuleb reisida sooja päikese alla, argipäevast ja kärast eemale? Või saab seda leida ja säilitada ka argipäevas, kui näiteks toidukott ümber kukub ja karbitäis mune põrandale katki läheb?

Ütlus „kuhu iganes sa lähed, sa leiad end sealt“ pandi kirja kaks tuhat aastat tagasi. Ometi kehtib see ka tänapäeval. Reisimine, keskkonnavahetus, uute emotsioonide kogemine, matkamine ja erinevad spordialad aitavad argirutiini vaheldust tuua ja mõjuvad seeläbi vaimsele tervisele hästi, kuid meie mõtted, tõlgendused ja reaktsioonid tulevad meiega kõikjale kaasa.

Läbi mindfulness-harjutuste on võimalik õppida teadlikumalt märkama elu positiivseid hetki, aga samuti ka teadvustama ebameeldivaid olukordi, neid aktsepteerima ja neisse teistmoodi suhestuma õppima. Üks hinnalisemaid oskusi, mida endas arendada, ongi meelerahu säilitamine elu keerdkäikudest ja väljakutsetest hoolimata, purunegu karbitäis mune või sattugu meie teele mõni märksa raskem isiklik väljakutse.

Millal saab liigsest rahutusest vaimse tervise häire? 

Rahulolematus, enesesüüdistused, alanenud meeleolu, hajuv tähelepanu, impulsiivsus, ärevus ja paljud teised sümptomid võivad anda märku mitmetest vaimse tervise häiretest. Samamoodi võib neid mõnel hetkel eraldiseisvana esineda meil kõigil.

Otsida diagnoosi ja uurida sümptomeid detailsemalt tasub siis, kui inimese elutegevus on rahutuse või teiste ilmingute tõttu häiritud. Näiteks jäävad tegemata paljud tegevused, mida inimene sooviks ette võtta või on varem suutnud teha. Alati tasub nõu pidada ja abi otsida pigem varem kui hiljem ning appi tulevad näiteks perearst, psühhiaater, kliiniline psühholoog või vaimse tervise õde.

Kui rahu on leitud, siis kuidas seda säilitada? Heaoluseisund, meelerahu ja sisemine rahu on seisundid, mida saame endas kasvatada iga päev. Kõik saab alguse sellest, et teadvustame, mis meiega toimub – missugused on meie mõtted, tunded ja kehalised aistinud ning kuidas toetada end hetkil, mil tasakaal on kadunud. Sisemine rahu ei ole midagi, mis tuleb soovides, vaid enesehoole ja läbimõeldud tegevuse kaudu.