Adenoidid ja kurgumandlid mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis. Mõnel juhul võivad need aga tekitada terviseprobleeme ning tuleb eemaldada. Millal ja miks seda tegema peaks?
Kurgumandlitest ja adenoididest
Kurgumandlid ehk tonsillid asuvad suuõõne ja neelu piiril. Adenoid ehk ninaneelu mandel asub aga piirkonnas, kus ühinevad ninaõõs ja neel.
Nende mõlema ülesanne on väga sarnane: kaitsta meie organismi bakterite ja mikroobide eest. Kurgumandlid ja adenoidid on eriti olulised lastel. Kuid sageli just neil eemaldatakse kurgumandlid või adenoidid juba varases eas. Miks see nii on?
Miks adenoide eemaldatakse?
Kuigi adenoididel on oluline roll meie immuunsüsteemis, suudab keha võidelda mikroobidega ka ilma nendeta. Puuduvad tõendid, mis tõestaks vastupidist. Uuringutest on selgunud, et infektsioonide vastu aitavad adenoidid võidelda ainult esimesel kolmel eluaastal. Niisiis kui adenoidid põhjustavad hilisemas eas tervisehäireid, on neist rohkem kahju kui kasu.
Probleemid, mida suurenenud adenoidid põhjustavad:
- Hingamisraskused. Suurenenud adenoidid võivad takistada läbi nina hingamist.
- Uneapnoe. Võib mõjutada norskamist ja hingamise peatumist une ajal.
- Kõrvaprobleemid. Adenoidid võivad põhjustada kroonilisi kõrvaprobleeme, kui takistavad nina ja kõrva ühendava toru (Eustachia) töötamist. See põhjustab kuulmislangust või vedeliku kogunemist keskkõrva, mida nimetatakse limakõrvaks.
Adenoidide eemaldamine võib leevendada külmetushaiguste ja põskkoopapõletike sümptomeid ning vähendada limakõrva tagasitulekut.
Miks eemaldatakse koos kurgumandlitega?
Kui lapsel esineb sageli tonsilliiti ja angiini või öiseid hingamisraskusi tingituna kurgumandlite suurusest, võidakse mandlid eemaldada adenoididega samal ajal. Kindlasti ei tasuks kummagi operatsiooniga kiirustada, kuna vanemaks saades võivad paljud nina- ja kõrvaprobleemid kaduda (või muutuda väiksemaks).
Seda, kas oodata probleemide n-ö ajas paranemist või otsustada kohe operatiivse ravi kasuks, oskab öelda ainult raviarst.
Adenoidide/kurgumandlite operatsiooni vajaduse väljaselgitamiseks on kaks võimalust – röntgen ja endoskoopia. Viimane neist annab oluliselt täpsema ülevaate. Meie hinnangul on see aga väikeste laste jaoks liiga traumeeriv ja nende puhul teostame uuringuid röntgeniga.
Tähtis! Avatud suud saab pidada suuhingamiseks ainult siis, kui hingamine on takistatud ja seda on kinnitatud ka objektiivsete uuringutega.
Otseselt vanusepiirangut ei ole
Adenoidide eemaldamist väga väikestel lastel tavaliselt välditakse, kuna operatsiooni ajal või pärast seda on verekaotuse oht. Kuid ülemist vanusepiirangut nende eemaldamiseks ei ole. Üldiselt aga vanemas eas vajadust adenoide eemaldada enam ei ole, kuna teismeeas kahanevad need peaaegu olematuks.
Esmalt arsti juurde
Iseendale diagnoosi panna pole mõtet ja kõige paremini oskab operatsiooni vajalikkuse välja selgitada vaid kõrva-nina-kurguarst.
Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik on spetsialiseerunud just pea- ja kaelapiirkonna ning kõrva-, nina- ja kurguhaigustele. Oma ala spetsialistid teevad kindlaks tervisemure põhjuse ja vajadusel määravad ravikuuri või operatiivse ravi.
Mõnel lapsel aitab steroidse ninasprei kasutamine vähendada allergiast tingitud kinnise nina ja mononukleoosist põhjustatud adenoidide suurenemisest tingitud probleeme.
Tähtis! Puuduvad tõendid selle kohta, et alternatiivsed ravimeetodid, nagu homöopaatia, kraniaalne osteopaatia või müofunktsionaalne teraapia aitaksid adenoididega seotud probleemide korral.
Pisut operatsioonist
Adenoidid ja kurgumandlid eemaldatakse enamasti päevakirurgias ja operatsioon toimub üldnarkoosis. Protsess on väga kiire – juba õhtul, 3-4 tundi pärast operatsiooni saad minna koju taastuma.
Operatsiooni järel tuleb võtta aeg maha ning vältida füüsilist koormust ja sauna. Tarvitada tuleks pigem pehmeid ja kehasooje sööke-jooke. Valu korral võib eelistatult võtta paratsetamooli. Taastumise ajal on väga oluline tarbida ohtralt vett.
Mis on tonsilliit?
- Tonsilliit on kurgumandlite põletik, mille põhjustavad kas bakterid või viirused. Mandlid võivad tursuda ja valusaks muutuda. Tonsilliiti ei diagnoosita, kui samal ajal esineb teisi hingamisteede haiguste tunnuseid.
- Kahel juhul kolmest on tonsilliidi puhul tegemist viirusliku haigusega (nohu või gripp) ja ühel juhul bakteriaalse infektsiooniga. Esimese puhul pole antibiootikumidest abi.
- Sümptomid: palavik, kurgu-, kõrva- ja peavalu, hääldushäired, lümfisõlmede turse. Mandlitel võib olla näha valget mäda.
- Mõnikord võib tonsilliit muutuda tõsisemaks infektsiooniks, mis vajab haiglaravi. Seda esineb umbes 6 lapsel 10 000-st ja 21 täiskasvanul 10 000-st.
- Kui tonsilliiti esineb liiga tihti, võib arst kaaluda mandlite eemaldamist. Sagedaseks loetakse tonsilliiti, kui seda esineb, vaatamata ravile, vähemalt 7 korda aastas või vähemalt 3 korda aastas viimasel kolmel aastal järjest.
Allikas: ENTUK NHS