Atoopiline dermatiit on üks sagedamini esinevatest nahahaigustest. Millega haiguse puhul arvestada tuleb ning kuidas nahka hooldada, räägib BENU kosmeetikakonsultant Kreete Põlme.
Miks muutub nahk atoopiliseks?
Põlme sõnul on tegemist nahapõletikuga, mille sümptomiteks on lööve, sügelus ja naha kuivus, raskematel juhtudel villikesed. “Atoopia tekkimiseks on pärilik eelsoodumus ja sageli on haigus põhjustatud allergiast. Suuremateks allergeenideks on muna, piim, kala, teraviljad ja kartul,” kirjeldas ta.
Haigus esineb leevenemiste ja ägenemistena ehk periooditi on lööve nõrgem, periooditi intensiivsem. “Atoopiline nahk on oma iseloomult kuiv kuna nahas on vähenenud vee aurustumist pidurdavaid keramiidid,” sõnas ta.
Puudutab paljusid beebisid ja lapsi
Atoopiline dermatiit võib ilmneda juba beebi esimestel elupäevadel või varajases lapseeas. Sealjuures on erinevus selles, millistes kehapiirkondades lööve esineb.
“Beebiea dermatiit ilmneb sageli pealael ketendusena, ilmudes seejärel ka näole ning kuklale, kaenlaalustesse ja käte-jalgade sirutuspindadele. Lapseeas esineb lööve liigeste painutuspindadel, kaelal, turjal, küünarliigeste sisepindadel, randmetel, põlveõnnaldes hüppeliigestel ja tuharate piirkonnas,” rääkis Põlme.
Seevastu täiskasvanutel esineb dermatiit peamiselt näopiirkonnas, sealhulgas silmalaugudel, kaelal ja ülakehal. “Kindlasti on oluline minna nahaarsti vastuvõtule, kui kahtlustatakse atoopilist dermatiiti, kuna raske lööve vajab kindlasti arsti sekkumist,” julgustas kosmeetikakonsultant.
Nahahooldus on ülitähtis
Atoopilist nahka tuleb järjepidevalt ja igapäevaselt hooldada ehk õrnalt puhastada ja niisutada. “Järjepidev hooldus aitab leevendada kuivusest tingitud ebamugavust nagu sügelus ja kipitus ning tugevdada naha kaitsebarjääri. Kui kasutada ebasobivaid puhastusvahendeid ning nahka mitte kreemitada, muutub see veelgi kuivemaks ning probleem võib süveneda,” märkis Põlme.
Atoopilise naha hooldamine algab aga naha leebest puhastamisest. Selleks sobivad Põlme sõnul hästi seebivabad pesuvahendid, näiteks pesuõlid või -emulsioonid. “Dušiõlide koostises on rasvhapperikkad õlid, mis aitavad taastada naha lipiidkihti ning vähendada vee aurustumist nahast,” põhjendas ta.
Nahka võiks pesta sooja, mitte kuuma veega ning vältida tuleks pikka dušši ja kuuma vanni. “Liiga kuum vesi mõjub nahale kuivatavalt. Ka soovitan vältida karedaid nuustikuid või pesuharju, mis võivad tundlikku ja õrna nahka kahjustada,” sõnas ta.
Pärast pesemist on väga oluline nahka niisutada – seda peaks tegema alati peale igat pesukorda. Apteegikosmeetika pakub Põlme sõnul laia valikut ehk spetsiaalselt atoopilise naha niisutamiseks mõeldud keha ja -näokreeme.
“Oluline on meeles pidada, et kreemi tuleb nahale kanda alati piisavas koguses. Kui probleem esineb labakätel, on olemas ka spetsiaalseid kätekreeme, mis niisutavad ja taastavad nahka. Samuti on olemas spetsiaalseid kreeme atoopiliste laikude leevendamiseks ägenemisfaasis, mis aitavad kiiresti sügelust ja punetust leevendada,” selgitas ta.
“Suurepäraseks leevenduseks on spreipudelis sügelust leevendavad tooted, mida on mugav ja hõlbus kasutada ning käekotti pista,” lisas Põlme.
Kõige olulisem on kosmeetikakonsultandi sõnul vältida kuivatavate pesuvahendite kasutamist. “Vältida tuleks kuuma vanni või dušši ja kuivatavaid pesuvahendeid, näiteks seepi,” ütles ta lõpetuseks.
