Millistest etappidest koosneb sinu igapäevane suuhooldus? Kui paljude jaoks tähendab see vaid üürikest hambapesu hommikuti ja õhtuti, siis sellest olenemata võib ontlikku hambapesijat kimbutada laialt levinud probleem ehk hambakivi. Miks hambakivi tekib ning kuidas saaks seda tõhusalt ennetada, räägib BENU apteegi farmatseut Ketter Ross.
Hambakatust saab hambakivi
Ketteri sõnul mõjutab meie igapäevast suuhügieeni suurel määral meie toidulaud ehk see, mida me sööme. “Igast toiduainest jääb mälumise ajal mingi osa meie hammastele kinni, mis aja jooksul kogunedes hakkab mineraliseeruma,” selgitas ta.
Päeva jooksul kogunenud jääke nimetatakse Ketteri sõnul hambakatuks. Kui aga hambakattu ei eemaldata, muutub see puhastamata jättes pikema aja jooksul omakorda hambakiviks. “Hambakivi näeb välja nagu kõva katlakivitaoline kiht hamba pinnal,” kirjeldas farmatseut.
Kui hambakattu on veel võimalik igapäevase suuhoolduse käigus hammastelt eemaldada, siis hambakivi puhul ei piisa enam kodusest hooldusest ning tuleb pöörduda hambaarsti poole.
Hambakivi koguneb enamasti igemete piirile nii sissepoole kui ka väljapoole hambakaart. Ent mis juhtub, kui hambakivi ei eemaldata ning hambaarsti välditakse? “Hambakivi eemaldamata jätmisel võivad koguneda hambakatu või -kivi vahele erinevad bakterid, mis võivad oma elutegevuse käigus tekitada igemepõletike ning erinevaid põletikulisi reaktsioone.”
Enamasti tekitavad igemepõletikud suus igemeveritsust, turset ning punetust, mis võib edasi jõuda mäda kolleteni. “Lisaks võib tekkida igapäevaselt häirima hakkav ebameeldiv lõhn suus,” lisas Ketter.
Milline peaks olema suuhooldusrutiin?
Ehkki suur osa inimestest peseb hambaid kaks korda päevas, ei pruugi sellest hambakivi ärahoidmisel piisata. Ketteri sõnul tuleks ennetamiseks järgima regulaarset suuhügieeni, mis sisaldab endas kaks korda päevas hammaste pesemist, regulaarselt hambaniidiga puhastamist ning mõne aja tagant hambaarsti juures kontrollis käimist.
“Hambaid tuleks pesta korralikult iga külje pealt nii eest kui ka tagant umbes 2 minuti jooksul. Kindlasti tuleks hammaste pesemist tutvustada ka lastele juba väga noores eas, et tekiks igapäevane harjumus hambaid puhastada,” soovitas Ketter.
Apteegis on suur valik erinevaid tooteid
Samuti tuleb arvestada, et päris iga hambahari kõigile ei sobi, kuna inimeste hambad ja tundlikkus võivad olla väga erinevad. Õnneks on siiski võimalik tänapäeval valida, milline hambahari või -niit sulle kõige paremini sobib.
“Apteegist saab endale valida sobiva hambaharja, -pasta, -niidi või -vaheharja. Reeglina on hambaharjade valikus kas eriti pehme, pehme või keskmine. See, milline täpselt sobib, on väga individuaalne ning oleneb, kas hambad on tundlikumad või mitte. Samuti on valikus erinevaid valgendavaid hambapastasid,” märkis farmatseut.
Samamoodi erinevad üksteisest ka hambaniidid – apteegis on saadaval suur valik erinevaid hambaniite – vahaga, vahata, laienevad, tavalised ja nii edasi. Ent kuidas aru saada, milline täpsemalt kõige paremini sobib?
“Laienevaid hambaniite on mugavam kasutada inimestel, kellel on veidike suuremad hambavahed – see aitab siis täielikult hambavahesid puhtaks saada. Kellele aga hambaniidiga puhastamine ei sobi, on võimalik puhastada ka hambavaheharjadega, mida on eri suurustes. See jällegi oleneb sellest, kui laiad on hambavahed,” selgitas ta.
Väga tähtis on suuhügieeni eest hoolitseda breketikandjatel. “Breketid ise koguvad päris palju ja kiiresti enda ümber või vahele erinevaid toidujääke. Seetõttu on ka breketite puhul võimalik apteegist leida erinevaid spetsiaalseid puhastusvahendeid,” sõnas farmatseut Ketter Ross.
