Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained ning vajalikud organismi normaalseks tööks. Milliseid vitamiine inimese organism kõige rohkem vajab ning milleks need vajalikud on, räägib Benu apteegi proviisor Astrid Oolberg.
Toitumine on kõige alus
Proviisor rõhutab, et kui inimene toitub tervislikult ja saab vajalikud toitained toidust kätte, siis ta vitamiine igapäevaselt lisaks ei vaja. “Vajalikud vitamiinikogused on väga väikesed, kuid neid peab organism saama iga päev. Kõige lihtsam viis selle tagamiseks on süüa toitusid kõigist toitainete gruppidest,” sõnas ta.
Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks ning erinevate vitamiinide varud sõltuvad konkreetse organismi vajadusest, tagavaradest ja ka vitamiinist endast. “Vesilahustuvate vitamiinide varud on 1–4 nädalat, rasvlahustuvate vitamiinide varud kuni 6 kuud,” tõi proviisor välja.
Ülivajalikud B-grupi vitamiinid
Ent milliste vitamiinide puudust eestlastel kõige sagedamini esineb? Proviisori sõnul on nendeks sageli B-grupi vitamiinid ning põhjus peitub meie toitumisharjumustes.
Nimelt süüakse tänapäeval järjest enam töödeldud ja kauasäilivaid toiduaineid. “Töödeldud ning kauasäilivate toiduainete puhul on osa B-grupi vitamiine juba eemaldatud või hävinenud,” selgitas ta.
B-grupi vitamiinide puudusest võib organism anda märku näiteks stressirohkel perioodil või väga aktiivse eluviisi korral. Seda enam mängivad B-grupi vitamiinid organismi toimimisel olulist rolli.
B1-vitamiin on oluline rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks organismis. “Samamoodi on ta vajalik närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalseks toimimiseks,” lisas proviisor.
B12-vitamiini vajab organism aneemiate ennetamiseks. “Selle vitamiini puudus tuleb ilmsiks aastate pärast. Puudujäägi põhjuseid on erinevaid, kuid ebapiisav imendumine ja vähene loomse toidu tarbimine on neist peamised,” sõnas ta.
Seega peaksid B12-vitamiini toidulisandina tarvitama eelkõige taimetoitlased. “Üldjuhul on taimetoitlased ise juba sellest piisavalt teadlikud ja tarvitavad vastavat toidulisandit,” rääkis Oolberg.
Kuulus C-vitamiin
Benu proviisori sõnul tullakse just C-vitamiini apteeki sageli ise küsima. “C-vitamiini saab organism peamiselt värskeid puu- ja köögivilju süües,” ütles Oolberg.
Ühtlasi on C-vitamiinist abi kevadväsimuse, organismi vastupanuvõime tõstmisel ja stressi eemale hoidmisel. “Kui on probleemiks rauapuudus ja tarvis suurendada raua imendumist, tasub taimseid C-vitamiini allikaid kindlasti juurde süüa,” soovitas ta.
“C-vitamiini puudusele võivad viidata ka veritsevad igemed ja halvasti paranevad haavad. Seega on C-vitamiin oluline naha, igemete ja kapillaaride arenguks,” märkis ta.
“C-vitamiin on organismis ka suurepärane antioksüdant ehk kaitseb meie rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest,” lisas proviisor.
D-vitamiinist ei pääse
Oolbergi sõnul võib D-vitamiini vajalikkusest ja olulisusest palju lugeda ja teadusartikleid leida. On ka põhjust: nimelt osaleb D-vitamiin kaltsiumi paremas omastamises, soodustab luude ja hammaste arengut ning mängib olulist osa infektsiooni ja diabeediriski vähendamisel.
D-vitamiini puudus võib väljenduda näiteks väsimuses või immuunsüsteemi nõrkuses. “Sageli haigestutakse liiga kergesti külmetushaigustesse, lastel võib tekkida rahhiit ja eakatel luude hõrenemine,” tõi Oolberg välja.
Et D-vitamiini tarvitataks õiges koguses, on eelkõige oluline teada, kui palju seda päriselt organismil puudu on. “D-vitamiini taset on võimalik määrata mitmes kohas, näiteks perearsti juures, mõnes meditsiinilaboris ja ka osades apteekides,” soovitas ta.
Et D-vitamiini puuduse üle kurdetakse sageli just pimedamatel perioodidel, võiksid proviisori soovitusel pöörata sellele tähelepanu palju toas viibivad inimesed, näiteks eakad ja aastaringselt siseruumides töötajad.
Kellele ja miks?
Nagu järeldada võib, sõltub vitamiinide vajadus mitmest asjaolust, sealhulgas inimese vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest ja eluviisist. “Lapsed ja vanemad inimesed on sageli päevasel ajal toas, seega ei pruugi nad saada piisavalt päikest, et keha piisavas koguses D-vitamiini ise sünteesiks,” kirjeldas ta.
D-vitamiini soovitatakse lisaks võtta menopausi ajal, hoidmaks D-vitamiini taset ühes kaltsiumiga normi piires. “Seda põhjusel, et menopausi ajal hakkab östrogeeni tase organismis vähenema ja tekib oht luude hõrenemiseks,” selgitas ta.
Olulist rolli mängib ka inimese elustiil. Näiteks võib C- ja B-grupi vitamiinide tarvitamist suurendada liigne kohvijoomine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
Leidub ka ravimeid, mida tarvitades tuleb vitamiine juurde võtta. “Erinevad organismi haiguslikud seisundid nõuavad sageli lisavitamiine, kuid siinkohal annab soovitusi konkreetse vitamiini juurde võtmiseks kas perearst või raviarst,” rõhutas proviisor.
