Ehkki kauaoodatud suvine päike annab inimesele sooja, organismi toimimiseks vajalikku D-vitamiini ja loomulikult ka päevitunud jume, on UV-kiirgusel rohkem kahjulikke kui kasulikke mõjusid. Miks tuleks päikese käes viibimise aega vähendada ning oma nahka ja tervist igal võimalusel kaitsta?

Melanoomi haigestumine on kasvutrendis

Melanoomi haigestumine on kogu maailmas tõusuteel ning eeskätt kasvab haigestumus just nooremas, s.t 15–34-aastaste inimeste seas. Et melanoom moodustab ligi kümnendiku kõigist naha pahaloomulistest kasvajatest, on see siiski inimeste suremise põhjuste poolest kurval esikohal.

Põhjuseid, miks melanoomi haigestumise kasv valgenahalise elanikkonna puhul kasvutrendis on, ei tule kaugelt otsida. Nimelt on kõige suuremaks riskiteguriks ultraviolettkiirgusega kokkupuutumine – piisab vaid ühest lapseeas saadud tugevast päikesepõletusest ning juba suureneb tõenäosus nahavähki haigestumiseks. Kuna nahk on inimese suurim organ ning mäletab kõiki nahakahjustusi, on see ka aspekt, mida naha kaitsmisel ära unustada ei tohi.

Kuid mida melanoom õigupoolest tähendab? Tegemist on pahaloomulise kasvajaga, mis saab alguse nn melanotsüütidest ehk pigmendirakkudest. Kui inimese nahk saab päikese käes viibides kahjustada, püüavad pigmendirakud oma pärilikkusainet ultraviolettkiirguse eest kaitsta. See aga võib omakorda viia kiiresti rakukahjustuseni, mistõttu kujuneb organismis välja vähieelne seisund või vähk.

Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole melanoom ainult nahal esinev  – nimelt võib see tekkida paljudes erinevates kehapiirkondades, kus melanotsüüdid asuvad, sealhulgas näiteks silmal või inimese limaskestadel. Kui meestel tuvastatakse melanoomi sageli selja- ja kaelapiirkonnas, siis naistel rohkem jalasäärtel ja reitel.

Päikese eest tuleb end kaitsta iga päev

Nii suvel, soojamaareisil kui ka solaariumikülastajana on väga tähtis teadvustada, et iga inimene, kes on saanud liiga suure annuse UV-kiirgust, kuulub melanoomi riskigruppi. Küll aga puudutab see probleem veelgi teravamalt paljusid eestlasi, kelle heledat ja päikesepõletusele vastuvõtlikku nahka on tarvis päikese eest veelgi rohkem kaitsta. Kuivõrd Eestis esineb igal aastal umbes 200–300 melanoomi esmasjuhtumit, millest 10% on kaugelearenenud, riskitakse päikesepõletuse puhul sõna otseses mõttes oma tervisega.

See ei tähenda päikesekaitsekreemi kasutamist vaid rannas, vaid igapäevaselt, ka lühikese jalutuskäigu või töölemineku ajal. Kõige haavatavamas seisundis on beebid, väikelapsed ja eakad inimesed, kes vajavad päikese eest kaitset ka üldise tervise ja heaolu huvides – nimelt suureneb päikese käes viibimise tõttu ka kuumarabanduse oht, millel omakorda võivad olla negatiivsed tagajärjed inimese tervislikule seisundile. Et regulaarne päikesekaitsekreemi kasutamine on üks ennetavaid meetmeid, kuidas end melanoomi eest kaitsta, ei tohiks selle vajalikkust tähelepanuta jätta.

Kaitse päikese eest on tänapäeval tehtud inimeste jaoks võimalikult mugavaks ja tõhusaks – ka paljud Eucerini erinevate tootesarjade päevakreemid sisaldavad tänaseks SPF kaitset, mistõttu leiab igaüks endale sobivaima variandi.

Kui küpsema nahaga inimesed võiksid igapäevarutiini lisada Hyaluron-Filler + Elasticity päevakreemi SPF 30, siis kõigile nahatüüpidele sobib suurepäraselt Hyaluron-Filler päevakreem SPF 30, mida on mugav kasutada ja nahale igal hommikul peale kanda.

Samuti on mõeldud aknelise nahaga inimestele, kes on tähele pannud päikese positiivset toimet naha seisukorrale – DermoPure SPF 30 kaitsev emulsioon kaitseb nii päikese eest kui ka aitab võidelda aknest tingitud tumedate laikudega.

Ole päikesekaitsekreemi pealekandmisel hoolikas ja järjepidev

Kui SPF-i sisaldavad päevakreemid on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, siis spetsiaalset päikesekaitsekreemi tuleks kasutada siis, kui plaan on pikemalt päikese käes viibida. Erinevate nahaarstide hinnangul võiks igapäevaselt kasutada vähemalt SPF 30 päikesekaitse- või päevakreemi, kuid laste ja eakamate inimeste puhul võiks kaitsefaktor olla vähemalt SPF 50. 

Seejuures on väga oluline veenduda, et kreemi kasutatakse piisavas koguses – kuivõrd herneterasuurune kogus ei kata nahal kuigi suurt ala, soovitatakse kreemi näole kandmisel järgida nn kahe sõrme reeglit. Teiste kehapiirkondade puhul tuleks veenduda, et kõik päikesele eksponeeritud kehapiirkonnad oleksid hoolikalt kreemitatud.

Päikesekaitse puhul on kõige olulisem järjepidevus – see tähendab regulaarset päikesekaitsekreemi kasutamist ka siis, kui inimene viibib päikese käes vaid viivuks. Vajaliku D-vitamiini koguse pärast pole tarvis tundide viisi päikesevanni võtta – ainuüksi 10-minutilisest päikese käes viibimisest piisab, et päevane vajalik kogus kätte saada. Puhka suvel terviseteadlikult ja hoolitse oma naha ning seeläbi ka hea tervise eest!