Diagnoositud haigusega võivad sageli kaasneda erinevad piirangud, mis esitavad väljakutse inimese senisele eluviisile ja harjumustele, sealhulgas unistustele. Üheks selliseks haiguseks on ka diabeet, mille diagnoos tuleb inimestele sageli ootamatult ning tähendab väga suurt elumuutust. Kui võiks arvata, et diabeet saab takistuseks näiteks sportlaskarjäärist unistavatele inimestele, siis tegelikult ei pea see nii olema.
Diabeeti tuleb ohjeldada
Elu diabeediga võib esmapilgul tunduda hoomamatult keeruline ning tekitada stressi nii patsiendis endas kui ka tema lähedastes, kuid sellegipoolest on haigusega võimalik harjuda ning kohaneda. Ennekõike tähendab diabeedi kui haiguse ohjeldamine veresuhkru taseme pidevat monitoorimist ja vajadusel insuliini manustamist, kuna organism ei saa veresuhkru tasakaalustamisega iseseisvalt hakkama.
Sõltuvalt haiguse raskusastmest ja tüübist võib ravi olla küll mõnevõrra erinev, kuid kuna väga suur osa haigusest puudutab inimese enda panust ja hoolsust raviskeemi täitmisel, on võimalik haigust edukalt ohjeldada. Mida rohkem koguneb inimesel oma diabeedi kohta teadmisi ja oskusi, seda lihtsamaks muutub ka haiguse ohjeldamine, kuna veresuhkru tõusu ja langust osatakse juba ette ennustada.
Kuidas sport veresuhkrut mõjutab?
Diabeetikutel on soovituslik olla füüsiliselt aktiivne vähemalt 150 minutit nädalas, kuid seejuures tuleks arvesse võtta nii tüsistuste olemasolu kui ka olemasoleva haiguse raskusastet. Kuna veresuhkru taset mõjutavad muuhulgas nii inimese unekvaliteet, toitumine ja liikumine, võib paljudele esimese hooga tunduda, et liiga suur füüsiline koormus võib diabeetiku organismi ülemäära koormata.
MTÜ Diabeedispetsialistid on toonud välja erinevad spordialad ning nende mõju veresuhkrule:
| Füüsilise koormuse liik | Füüsilise koormuse tüüp | Mõju veresuhkrule |
| Kõndimine, sörkimine, jooksmine, rulluisutamine, rattasõit | Peamiselt aeroobne | Enamasti langeb |
| Korvpall, jalgpall, tennis, sõudmine, tantsimine, jooga, ujumine | Aeroobne ja anaeroobne | Võib nii tõusta kui langeda |
| Jõutõstmine, võimlemine, võrkpall, ujumine | Peamiselt anaeroobne | Enamasti tõuseb |
| Võistlused, katsed, esinemised | Aeroobne ja anaeroobne | Tõuseb enamasti stressiolukorras |
Allikas: MTÜ Diabeedispetsialistid
Edukaid näiteid nii meilt kui mujalt
Ehkki mõõdukus on diabeedi puhul võtmesõna ning liialdada ei maksa ei toidu ega treeningutega, ei pea sportlaskarjäär ilmtingimata tähendama tasakaalu puudumist. Nimelt leidub maailmas edukaid diabeetikutest tippsportlasi, kes on jõudnud tippu vaatamata oma haigusele ning kinnitavad, et just sport on aidanud neil haigust paremini ohjeldada.
Team Novo Nordisk on maailmas esimene jalgrattameeskond, mille kõik liikmed põevad küll I tüüpi diabeeti, kuid võistlevad sellele vaatamata professionaalsel tasemel. Sportlased on korduvalt võtnud osa ka Tour of Estonia velotuurist ning kinnitanud, et just tiimiliikmete näol on nad leidnud endale vajalikud mõtte- ja teekaaslased, kellele rasketel hetkedel toetuda, kuna lisaks spordiarmastusele seob neid omavahel ka ühine diagnoos.
Lisaks profikarjäärile soovivad võistkonna liikmetest ratturid tõsta maailmas teadlikkust diabeedi ohjeldamise kohta ning olla inspiratsiooniks noortele, kes seda haigust põevad ning kardavad, et neist seetõttu sportlasi ei saa. Nii soovib meeskond aidata murda väärarusaamu, mille kohaselt pole diabeetikutel tippspordis kohta.
Diabeet pole põhjus unistustest loobumiseks
Ka Eestis leidub edukaid sportlasi, kes pole diabeedi tõttu sportimist pooleli jätnud: heaks näiteks on Mikk Lellsaar, kes on kinnitanud, et just tänu diabeedile tunneb ta oma organismi paremini ning see on talle kui sportlasele andnud eelise. Üheskoos teiste I tüüpi põdevate diabeetikutega läbiti ka Ironmani pooltriatlon, mis annab järjekordselt kinnitust, et diabeet pole põhjus jooksutossude või jalgratta nurka viskamiseks. Ühtlasi on I tüüpi diabeedist avalikult rääkinud eesti võrkpallur Robert Viiber ja kergejõustiklane Kelly Heinpõld.
Kuigi profisportlase diabeedi diagnoos tuleb sageli üllatusena nii fännidele kui ka spordireporteritele, on paljud tippu jõudnud diabeetikutest sportlased ehtne tõestus sellest, et haigus ei takista sportlaskarjääri tegemast ning oma valdkonnas tippu jõudmist. Kui diabeeti suudetakse edukalt ohjeldada, ei takista see diagnoos unistuste poole püüdlemist.
