Diabeet võib tekitada seda haigust põdevates inimestes palju küsimusi, mis on seotud just toitumisharjumustega. Kuidas erineb diabeetiku toitumine teiste inimeste omast ning millele tähelepanu pöörata, räägib toitumisarst Kristel Ehala-Aleksejev.
Regulaarsus on oluline
Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul ei nõua diabeeti haigestumine ilmtingimata radikaalseid muutusi inimese toitumisharjumustes. “Pole vahet, kas tegu on terve inimese või diabeetikuga, keha vajab samu makro- ja mikrotoitaineid. Küll aga on teatud asjaolusid, mida peaks jälgima,” rääkis ta.
Kõige aluseks on õiged üldised teadmised toitumisest, kuna vastasel juhul võib olla keeruline diabeeti tulemuslikult ohjes hoida.
“Diabeedi puhul tuleb esmaselt tähelepanu pöörata regulaarsele söömisele: juhuslikud toidukorrad toovad reeglina kaasa nii kehva diabeedi kontrolli kui ka halva enesetunde,” selgitas toitumisarst.
“Näiteks jätavad inimesed hommikusöögi vahele, lõunat süüakse kiirustades, tervislikke valikuid mitte jälgides ja nii jääbki põhiline söögikord õhtusse. Diabeedi puhul ei tohiks seda aga lubada,” toonitas ta.
Niisiis on diabeetiku jaoks oluline jaotada toidukorrad päeva lõike ühtlaselt, vältides liigpikki pause toidukordade vahel. Diabeedi kontekstis tähendab see rohkem kui 3–4-tunnist tühimikku. “Kindlasti ei tohiks päevas olla vaid üks korralik toidukord,” ütles Ehala-Aleksejev.
Tempo ja kogus
Söömise juures tasub tähele panna söömise kiirust ja toiduportsjonite suurust. “Kui inimese tähelepanu on söömise ajal mujale suunatud, süüakse sageli kiirustades ja kiputakse seetõttu toidukogustega liialdama,” sõnas toitumisarst.
Diabeetikutel, kel on harjumuseks söömise ajal keskenduda mõnele ekraanile, tasuks neile soovitustele mõelda ja pöörama oma tähelepanu vaid toidule.
“Toit peab katma meie vajadused erinevate toitainete järele. Diabeedi puhul peab toitumismuster olema selline, mis tagaks ka hea veresuhkru kontrolli ning aitaks vältida diabeediga kaasnevaid riske südame-veresoonkonna ja teiste haiguste ning võimalikke tüsistuste näol,” rääkis ta.
Süsivesikuid on erinevaid
Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul valmistab muret diabeetikute baasteadmiste puudulikkus. “Näiteks ei pruugita kuigi hästi aru saada sellest, mis on süsivesikud ning milleks nad meile vajalikud on. Ei teata või teatakse puudulikult, millised toiduained tõstavad veresuhkrut kiiresti ja millised mitte,” näitlikustas ta.
Soovituslik süsivesikute päevane hulk sõltub teatud määral nii diabeedi kompensatsioonist kui ka diabeetiku toitumiseelistustest, kuid vältida tuleks lisatud suhkruid ja rafineeritud jahust tooteid, näiteks kondiitritooted, maiustused, pitsa, hamburger, karastusjoogid. Need kuuluvad nn kiirete süsivesikute hulka, imendudes, nagu nimigi ütleb, seedetraktist kiiresti, mille vastuseks on kiire veresuhkru tõus.
Parimad süsivesikute allikad diabeetikule on köögi- ja puuviljad, kaunviljad ja väherasvased piimatooted, mis on enamjaolt ka kõrge kiudainete sisaldusega. Üle 50% teraviljatoodetest peavad olema täisteratooted. Nii on menüü kaetud enam aeglasemalt imenduvate süsivesikutega, mis võimaldab veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida.
“Sageli ei osata siiski hinnata erinevate toitude toimet veresuhkrule. Andes aga korraga liiga palju ja liiga detailset infot, võib selguse asemel hoopis segadust tekitada,” rääkis toitumisarst.
Info jagamine peaks olema järkjärguline, korrates aeg-ajalt juba varem räägitut. Õpetama peaks ka seda, kuidas lugeda erinevate toidukaupade pakenditel olevat infot ja kuidas see siis enda kasuks tööle panna.
“Näiteks võiks jälgida, et teraviljatoodetes oleks 100 grammi kohta vähemalt 7–8 grammi kiudaineid. Kiudained on vajalikud seedimisele ning aitavad reguleerida veresuhkrutaset,” ütles Ehala-Aleksejev.
Tunneta oma stressitaset
Toitumisarsti sõnul ei tohiks toiduga seonduv esile kutsuda süütundeid. “Stress ja süütunded ei toeta ja pigem vähendavad positiivsete muudatuste elluviimist. Kui on näha, et diabeetik pole valmis suureks muutuseks, saab alustada ka väiksemate sammudega,” julgustas Ehala-Aleksejev, tuues võimalusena välja näiteks lisatava suhkru vähendamise järk-järgult, mitte ärajätmise päevapealt.
Kindlasti tasuks lisaks toitumisele ja stressi tasemele jälgida oma une kvaliteeti, mis mõjutab olulisel määral enesetunnet ja söögiisu. Halb une kvaliteet mõjutab meie toiduvalikuid ja langetab kontrollivõimet.
Kas toidulisandid aitavad?
Sageli sirutame organismi turgutamise eesmärgil käe toidulisandite või vitamiinide järele. Toitumisarst rõhutas siinkohal, et mitte ükski toidulisand ega vitamiin ei asenda tervislikku toitumist.
“Soovitust, et kõik diabeetikud peaksid võtma ühte kindlat vitamiini, ei ole olemas. Kõik diabeetikud ei ole ühesuguste toitumuslike vajadustega ning iga inimene toitub ju veidi erinevalt,” selgitas ta.
Vajadus toidulisandi järele tuleks eelnevalt välja selgitada, kas siis toitumist analüüsides või veretestide alusel.
“Näiteks võib ravimist sõltuvalt olla 2. tüüpi diabeedi puhul suurem risk B12-vitamiini puuduse tekkeks, kuid seda peaks ikkagi kontrollima. Mis tahes vaeguse korral tuleks alati lisaks uurida, mil moel toiduga puudujääke tasakaalustada saab,” rääkis toitumisarst.
Samuti ei ole mõtet hakata vitamiinidega korvama kehva toitumist ja eluviisi puudujääke. “Kui diabeetik sööb kiirtoitu, suitsetab, tarvitab liigselt alkoholi, siis peoga vitamiinide söömine siinkohal ei aita,” rõhutas ta.
“Toidulisand võib olla väga vajalik õiges kontekstis, aga enne peaks olema kõik muu paigas. Kui inimene toiduvalikuid ei jälgi ja ennast ei liiguta, aga loodab toidulisandeid süües tervise korda saada, siis see kahjuks tulemust ei anna,” toonitas Ehala-Aleksejev.
Jälgi oma eluviisi
Toitumisarsti sõnul on väga oluline mõista, et pole olemas ühtegi haigust, mida ei saaks oma eluviisiga mõjutada. “Enesetunde ja elukvaliteedi parandamiseks saab iga inimene tohutult palju ise ära teha,” julgustas ta.
Tasakaalustatud toitumine on üks võimalus oma tervist toetada. Teades oma keha vajadusi ja pöörates tähelepanu toitumise kõrval ka vaimsele tervisele, heale unele ning aktiivsele eluviisile, saab diabeetik oma elukvaliteeti paremusele suunata.
