Veresuhkur ehk glükoos on inimese organismi jaoks peamine energiaallikas. Kuivõrd selle tase veres sõltub nii füüsilisest aktiivsusest, toitumisest kui ka insuliini tasemest, on igati ootuspärane, et veresuhkru tase võib vahepeal üles-alla kõikuda. Küll aga on liiga kõrge või madal veresuhkur märk võimalikust terviseprobleemist.
Kõrge veresuhkur põhjustab paksu pahandust
Veresuhkru tase tõuseb alati pärast söömist ning sellel on lihtne põhjus: nimelt suureneb toiduga veres glükoosisisaldus. Glükoosi paremaks omastamiseks hakkab pankreas tootma insuliini, mille abil transporditakse glükoos edasi inimese elunditesse ning toodetakse seeläbi organismi normaalseks toimimiseks vajalikku energiat.
Ehkki veresuhkru taseme kõikumine on igati normaalne, loetakse normaalseks tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru tasemeks 3,5–6,0 mmol/l. Kuivõrd pärast toidukorda võib veresuhkru tase tõusta, on normaalne veresuhkru näit kuni 7,8 mmol/l.
Kui veresuhkur tõuseb normaalväärtusest kõrgemale, võib see olla märk võimalikust terviseprobleemist. Ehkki taseme kõikumine ei pruugi koheselt selgete sümptomite kaudu avalduda, on pidevalt liiga kõrgele tõusev veresuhkur enamasti põhjustatud kas organismi vähesest või puuduvast insuliini tootmisest, süvivesikuterohke toidu tarbimisest või mõnest muust probleemist – näiteks võib veresuhkru taset tõsta ka stress või mõni diagnoosimata jäänud haigus või tervisemure.
Kõrgest veresuhkrust annavad reeglina märku sümptomid nagu pidev suukuivus ja janu, tihe urineerimine, pidev väsimus või unisus, aga ka peavalud, tähelepanu halvenemine, naha sügelemine või põhjuseta kaalulangus.
Kui veresuhkur on kriitiliselt kõrge, kujutab see inimese tervisele tõsist ohtu. Seega tuleks kiiresti reageerida ja arstilt abi otsida. Sellisel juhul on sagedasteks sümptomiteks ketoatsidoos ehk atsetooni lõhn suus, südamerütmi kiirenemine, teadvuse hämardumine või kaotus, vererõhu langus ning hingamisraskused.
On väga oluline teadvustada, et pidevalt normist kõrge veresuhkur viib pikema aja jooksul hiilivalt eluohtlike tüsistusteni, põhjustades kahjustusi inimese neerudes, närvides, silmades, südames ja vereringes. Kuna probleem võib olla tingitud ka diagnoosimata jäänud diabeedist, tuleks kahtluse korral pöörduda arsti poole.
Ühekordne kõrge või madal näit ei tähenda kohe diabeeti
Kui kõrget veresuhkrut nimetatakse hüperglükeemiaks, siis madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia all mõistetakse veresuhkru taset, mis jääb alla 3,9 mmol/l. Ka madala veresuhkru põhjuseks võivad olla erinevad haigused või ainevahetuslikud häired, aga ka elustiilist tingitud tegurid nagu liigne alkoholi tarvitamine või tugev vaimne stress ja füüsiline koormus.
Sarnaselt kõrgele veresuhkrule annab madalast veresuhkrust märku pearinglus, väsimus ja nõrkus, aga ka kiire pulss, värin jäsemetes või pidev näljatunne. Samuti võib madala veresuhkru korral esineda nägemishäireid, liigset higistamist ja kahvatust.
Madala veresuhkru korral on üluoluline tarbida võimalikult kiiresti toiduaineid või jooke, mis tõstaksid kiiresti veresuhkrut – selleks sobivad näiteks glükoosidropsid ja -geelid, aga ka mahl või mõni muu magusam puuviljajook. Toiduainetest imenduvad kiiresti näiteks banaan, leib ja erinevad smuutid.
Kindlasti on oluline mõista, et ühekordne liiga kõrge või madal veresuhkru näit ei tähenda kohe diabeedi või mõne muu terviseprobleemi olemasolu. Samuti võib veresuhkru taset ajutiselt mõjutada mõni põletik organismis.
Kuivõrd diabeeti haigestumine on maailmas tõusutrendis, on väga tähtis oma tervise eest hoolitseda ning muutuste korral reageerida. Kui probleem kordub ning veresuhkru tase kõigub pidevalt, tuleks üle vaadata oma toitumis- ja liikumisharjumused ning pidada vajadusel nõu spetsialistiga.
