Tervishoiuvaldkonna kitsaskohad on pideva koormuse kasvu ning vähese rahastuse tõttu järjest rohkem esil kogu maailmas. Ehkki probleemidele otsivad lahendusi erinevate valdkondade eksperdid, nähakse järjest suuremat potentsiaali tehisintellekti ehk AI kasutuselevõtus. Näiteks kinnitavad oftalmoloogiaalased teadusuuringud, et tehisintellekti kasutamine võimaldaks teha veelgi informeeritumaid raviotsuseid ning hoida kokku diagnoosimisele ja andmete analüüsile kuluvat väärtuslikku aega.

Nägemishäired on järjest suurem probleem

2025. aastaks elab maailmas 1,8 miljardit nägemishäirega inimest. Arvu pidev kasv on tingitud nii elanikkonna vananemisest kui ka erinevate haiguste esinemissageduse suurenemisest – näiteks diagnoositakse järjest rohkem diabeeti, mis omakorda võib põhjustada erinevaid nägemisprobleeme. 

“Tehisintellekt on viimastel aastatel läbi teinud suure arenguhüppe ning leiab aina enam rakendust kasutust ka meditsiinis, aidates erinevaid haigusi ja võimalikke terviseprobleeme kiiremini ja efektiivsemalt diagnoosida, aga ka olemasoleva haigusseisundi progresseerumisel pilku peal hoida. Just sellesama terava pilgu säilitamine on saanud globaalselt üheks meditsiinialaseks väljakutseks,” selgitas Kriste-Triin Adamberg, Roche Eesti oftalmoloogia valdkonna partner.

Kuna nägemishäireid esineb järjest rohkem ning diagnoos puudutab igapäevaselt ka patsiendi lähedasi-tuttavaid, seistakse oftalmoloogias erinevate väljakutsete ees, mis võimaldaksid nägemisega seotud terviseprobleeme tuvastada ning silmas toimunud muutusi õigeaegselt märgata. Seeläbi paraneb nägemishäirega inimese elukvaliteet, säilivad sotsiaalsed suhted ning igapäevane toimetulek.

Säästab aega ja aitab ennetada

Ent kuidas AI oftalmoloogias rakendust leiab? “Tehisintellektil tuginevad tööriistad aitavad teha otsuseid kiiremini nii teadlikumaid otsuseid olemasoleva nägemishäire ravimisel kui ka haiguse progresseerumise jälgimisel. Näiteks mängib AI järjest olulisemat rolli kahe sagedase silmahaiguse – ealise makulopaatia ja diabeetilise retinopaatia – diagnoosimisel, seirel ja ravis. Mõlema haiguse kohta tehtud uuringutes on tehisintellekt tõestanud väga head kasutuskindlust nii muutuste avastamise kui ka triaaži võimekuse suhtes,” sõnas Adamberg.

Kuna tehisintellekt võimaldab töödelda tohutu suures mahus erinevaid andmeid, analüüsib see talle ette söödetud silmapõhja fotosid ning suudab ennustada nägemisteravuse muutumist teatud ajaperioodi lõikes. Tänaseks on erinevate teadusuuringutega tõestatud, et tehisintellekt suudab avastada muutusi silmades kui ka ennustada, kuidas olemasolev haigus ajas progresseerub. 

Laiemas perspektiivis aitaks tehisintellekt lühendada ravijärjekordi ning säästa aega, mida läheb meditsiinitöötajatel tarvis uute haigusjuhtumite avastamiseks ja nende varajaseks diagnoosimiseks. Samuti aitavad tehisintellekti algoritmid tuvastada biomarkereid, mis võiksid ühele või teisele silmahaigusele viidata.

Mõistagi ei toimu ükski areng väljakutseteta. Nii võib ka tehisintellekti puhul märgata veel vastuseta küsimusi, mis puudutavad nii rahastamist, vajaliku tehnoloogia kasutuselevõttu haiglates ja teistes meditsiiniasutustes kui ka olemasolevate algoritmide efektiivsust. Sellegipoolest jätkub sellealane teadustöö mitmel rindel ning AI on järjest rohkem kaasatud ka Roche’i läbiviidavatesse teadus- ja kliinilistesse uuringutesse.

Kuna senise teadustöö põhjal joonistuvad välja tehisintellekti kasutuselevõtuga kaasnevad eelised, on tulevikus võimalik nägemishäireid paremini diagnoosida ja nende progresseerumist ennetada. Millal patsient tehisintellekti saavutustest reaalset tervisekasu hakkab saama, näitab lähitulevik.