Eesti tervishoius toimib praegu justkui kaks paralleelset ja erineval viisil rahastatud süsteemi – esmatasand ehk perearstiabi ning eriarstisüsteem.

Paraku jäävad patsiendid sageli süsteemi hammasrataste vahele ning teekond perearstilt eriarstile ja tagasi ei ole alati just kõige mugavam.

Puudub ühtne toimimissüsteem

Perearst Eero Merilind nentis intervjuus Geeniusele, et kahjuks ei ole tänaseni Eestis suudetud rajada ühtsetel põhimõtetel toimivat tervishoiusüsteemi. Sajandi algusest on olnud nii, et esmatasand töötab ühe rahastamissüsteemi alusel ja saab haigekassast pearaha (per capita). Eriarstiabi toimib teenustasu ehk fee for service põhimõttel – see tähendab, et mida rohkem patsiente, seda rohkem raha.

„Haiglatel on pidevalt võitlus parema haigekassa lepingu eest ja püüd osutada oma haiglale võimalikult kasulikke teenuseid. Iga haigla soovib endale aina paremaid, suuremaid ja võimsamaid aparaate, et aina enam kalleid teenuseid osutada,” tõi Merilind välja.

Tervishoiusüsteemi eesmärk aga peaks olema patsiendi raviprotsessi terviklikkus alates sellest hetkest, kui inimene esimest korda kohtub tervishoiutöötajaga kuni selleni, millal võib kinnitada, et inimene on tervenenud ja tema elukvaliteet on taastunud.

Esmatasandi rahastus puudulik 

Esmatasand on võrreldes eriarstiabiga halvemini rahastatud, vaevleb arstide ja õdede puuduses. Nõrk ja alamehitatud esmatasand ei jõua kõike tööd ära teha ning paljud probleemid kuhjuvad eriarstiabisse või EMO osakondadesse, mis jällegi rikub raviprotsessi terviklikkust, samuti pöörame me liiga vähe tähelepanu haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele.

Patsiendi raviteekond vajab uuesti kaardistamist

Lihtsat lahendust, nentis Merilind, muidugi ei ole. Ning pani ette, et Eesti tervishoiu reformiga tuleks jõuliselt edasi tegeleda, kogu patsiendi teekond tuleb meditsiinisüsteemis üle vaadata nii, et inimene liiguks sujuvalt kogu tervishoiusüsteemi sees ja raha liiguks tervishoiuteenuse osutajale koos temaga. 

Näiteks kui perearst leiab, et tema patsient vajab operatsiooni, tehakse see muidugi haiglas, kuid operatsioonijärgne kontroll võiks olla võimalik nii kohalikus haiglas kui ka perearsti juures. 

“Kui inimene elab haiglast kaugel, kuid oma perearst on läheduses ja on soov seal kontrollis käia, peaks see olema võimalik. Ning ka raha peaks seejuures liikuma patsiendiga kaasa,” pakkus Merilind välja, et lähtuma peaks eelkõige patsiendi mugavusest. 

Ta tõi näite Saksamaalt, kus on olemas vähikliinikud, kuhu inimene võetakse hommikul sisse, tehakse analüüsid, uuringud, vajadusel isegi biopsia. Pärastlõunal on vastused käes ja inimene pääseb diagnoosi või selle välistamisega juba koju tagasi. 

Meil on see vertikaalne protsess Merilinnu sõnul tehtud horisontaalseks. Alguspunktist lõpp-punktini liikumisele võib kuluda lausa kuni pool aastat – kõigepealt paned aja ühele arstile, seejärel järgmisele, siis ootad uuringu vastust, siis lähed sama arsti juurde tagasi, tehakse veel mõni vajalik uuring, ootad taas vastust…. 

“Kindlasti saab arstiabi muuta tunduvalt patsiendisõbralikumaks,” oli perearst veendunud. Kas ja mida see tervishoiusüsteemile rahaliselt tähendaks, peab muidugi täpsemalt analüüsima.

Digilahendused leevendavad probleeme 

Hea näitena patsiendisõbralikkusest viitas Merilind digiregistratuurile, kus saab valida, kas oodata aega riikliku süsteemi eriarstile paar-kolm kuud või valida hoopis eravastuvõtt, kuid siiagi on sisse programmeeritud väike vastuolu.

Kui inimene valib eriarsti vastuvõtu, on ka kõik järgnevad uuringud ja operatsioonid talle tasulised. Samas, kui oodata vastuvõtuaega liiga pikalt, võib tervis minna hoopis kehvemaks. 

„Ka siin oleks vaja mõelda lahendusele, mis objektiivselt hindab patsiendi seisundit ning pakub parima aja ja võimaluse operatsiooniks. Juhul, kui inimene ise tasub operatsiooni eest oma isiklikest säästudest, siis võiks ta saada selle raha haigekassalt tagasi, siis kui tema järjekord saabub. Sellisel juhul saaks inimene terveks kiiremini ning naasta oma tavapärasesse ellu ja tööle,” avaldas Merilind veel ühe valukohale meie meditsiinisüsteemis.

Vajalikud on ühtsed toimimispõhimõtted

Kokkuvõtteks ütles perearst, et tervishoiusüsteem peab toimima ühtsete põhimõtete alusel, tervishoiusüsteemi eesmärk peab olema inimese haigus kiiresti ja õiges kohas avastada ning ravida nii, et inimene saaks võimalikult ruttu naasta tavaellu ja tööle.

Vastutus haigestunud inimese ravimise eest erinevates tervishoiusüsteemi osades peab olema arusaadav ning avaliku raha kasutamine tõhus ja inimese terviseseisundit arvestav.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv: tuleb mõelda, kuidas anda tõuge mõtteviisi muutusteks ja ravikorralduslikeks arenguteks, mis toetavad patsienti.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles intervjuus Geeniusele, et Eestis ja teistes riikides on kasutusel palju erinevaid tasustamismeetodeid, näiteks teenusepõhine, ravijuhupõhine, raviteekonnapõhine, eelarvepõhine ja pearahapõhine. 

Tasustamismeetodite valik sõltub Parve sõnul nii eesmärkidest, mida soovitakse saavutada, kui ka teenuste osutamise loogikast. Kindlasti ei ole ainuüksi tasustamisviis võluvits, mis soovitud eesmärkideni viib. Lisaks tuleb mõelda, kuidas anda tõuge mõtteviisi muutusteks ja ravikorralduslikeks arenguteks, mis toetavad patsienti.

Kas haigekassa on kaalunud patsientide raviteekonda ümber disainida? Kui jah, missuguseid muudatusi ja missuguse ajakava alusel on kaalutud?

Haigekassa jaoks on oluline, et patsiendi raviteekond oleks ravi algusest kuni ravi lõpuni sujuv. Meie hinnangul on vajalik muuta tänast ravikorraldust veelgi patsiendikesksemaks ja keskenduda terviklikumale ravikäsitlusele. Oluline on suurendada tervishoiusüsteemi efektiivsust, sh tervishoiuteenuse kvaliteedi parendamisel, koordineerimisel ja teenuste osutamisel patsiendi jaoks kõige sobivamas kohas.

Et tagada patsiendikesksem ja terviklikum ravikäsitlus, on meil töös päris mitmeid projekte: insuldi raviteekonna projekt, PAIK-projekt, riskipatsientide ravijuhtimise mudel, Hiiumaa haigla raviteekonnapõhine rahastamine, kliiniline otsustustugi.  

Kuid lisaks erinevatele rahastuskeemidele ja pilootprojektidele aitavad paremale ravikorraldusele kaasa ka sellised lahendused, nagu perearsti ja eriarsti vaheline e-konsultatsioon, kaugvastuvõttude ja kaugteraapiate rakendamine, mis ei eelda, et patsient peaks tingimata eraldi eriarsti külastama. 

Kas haigekassa on kaalunud võimalust, et nt operatsiooni- või ravijärgsele jälgimisele võiks patsient soovi korral liikuda eriarstisüsteemist oma perearsti juurde ning et perearst võiks selle eest tasustatud olla?

Ka praegu on võimalik patsiendil viibida järelravil perearsti juures. Perearstid tegelevad  näiteks haavade hooldusega, taastusravi korraldamisega jne. Esmatasandil on pearahapõhine rahastus, mistõttu ei ole patsientidega tehtavate tegevuste hulk piiratud rahaga, mis puudutab perearstide ja -õdede tööd.

Pigem on probleemiks teenuste kättesaadavus patsiendi kodu lähedal. Just seepärast oleme hakanud rajama üle Eesti perearsti tervisekeskuseid (tänaseks on Eestis juba üle 30 keskuse). Uute tervisekeskuste abil laieneb inimeste jaoks perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik. Tervisekeskustes hakkavad lisaks perearstile ja -õele tööle ka füsioterapeudid ja ämmaemandad, samuti pakutakse koduõenduse teenuseid. Sõltuvalt kohapealsetest vajadustest võib seal töötada ka teisi spetsialiste.

Eriarstiga on perearstil võimalik konsulteerida ka läbi e-konsultatsiooni, mille eesmärk on just tagada,et arstiabi on inimesele kättesaadav kodu lähedal ja ta ei pea eraldi eriarsti külastama.  Perearstide ja eriarstide kasutatavate e-konsultatsiooni teenuste hulka lisasime hiljuti lastepsühhiaatria ja androloogia eriala. Praeguseks saavad perearstid oma patsiendi tervisemure lahendamiseks eriarstiga konsulteerida 23 erialal. Kohe on lisandumas veel kaks eriala.

Kas kaalutud on esmatasandi uuringufondi muudatusi, et esmatasandil oleks rohkem võimalusi ning perearstid saaksid patsiente vajadusel rohkem uurida, analüüse teha?

Perearstide uuringufond vaadatakse pea igal aastal üle, seda nii uute e-konsultatsiooni erialade kui ka teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks. Sel aastal lisasime mitmed kallimad uuringud ja protseduurid uuringufondist tegevusfondi, et arstid saaksid neid uuringuid oma patsientidele osutada ilma rahalise piiranguta. Selle muudatusega tagame nende uuringute ja protseduuride kättesaadavuse perearsti juures kuni aasta lõpuni.