Igal kogemusel on kellegi silmis oluline väärtus – seda teab hästi Ivar Seeland, kes tegi pärast eesnäärme- ja kõrivähi seljatamist lõpparve senise stressirohke elurütmiga ning läbis möödunud aastal kogemusnõustaja koolituse. Abi pakkumisel keskendub ta meeste teadlikkuse parandamisele, kus jutuajamise peateemaks on diagnoos, mille saab igal aastal umbes 1000 Eesti meest – eesnäärmevähk. “Sarnase iseloomuga mure võib inimesi ühendada,” ütleb ta ja leiab, et just mehed võiksid julgemalt abi küsida.

Vajalik toetuspunkt oli puudu

Alates 2014. aastast sai kogemusnõustamisest Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod, mis kuulub tänaseks nii Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuste kui ka Töötukassa teenuste hulka. Kogemusnõustajana on inimene läbinud vastava väljaõppe ning pakub abi sarnase kriisi või kogemusega inimestele, kes seda otsivad.

Info kogemusnõustamise kohta jõudis Ivarini juhuslikult ning ta tunnistab, et varem ei teadnud ta sellest võimalusest midagi. “Olin kuulnud, et mu klassiõde on kogemusnõustajaks õppinud ja ka õde käis kursusel, kuid põhjalikud teadmised puudusid,” räägib ta. Vähiravi ajal leidis Ivar toetust sõpruskonnast, kelle seas leidus sarnase kogemusega inimesi ning kes oma kogemust temaga jagasid. “Sealt sain vähist taastumisel päris palju tuge ja julgust.”

Ehkki Ivar on keerulisematel eluperioodidel otsinud ka psühholoogilist abi, rõhutab ta, et lisaks tugevale spetsialistile mängib väga suurt rolli ka inimlik kontakt, mis ei pruugi iga inimesega tekkida. “Nii nagu ka tavaelus on võimalik mõne inimesega saavutada parem ühendus kui teisega, kehtib sama ka psühholoogilise abi puhul – kuigi otsisin ka ise professionaalset abi, jäi see mul tookord saamata, kuna mul ei õnnestunud leida sobivat inimest,” meenutab ta.

Et just ühine või üksteisele sarnane kogemus võib inimesi ühendada, otsustaski ta õppida kogemusnõustajaks. “Ma usun, et nii head kui halvad kogemused võivad inimesi ühendada. Ühise kogemuse abil on nad justkui ühel ja samal tasandil ning pakuvad teineteisele vajalikku tuge,” leiab ta.

Iga kogemus on ainulaadne

Kui psühholoog omandab töötamiseks vajalikud teadmised ülikooliaastate jooksul, siis kogemusnõustajaks õppimiseks kulub ligikaudu 200 akadeemilist tundi ehk umbes neli kuud. Selle aja jooksul analüüsitakse teadlikult näiteks oma taastumiskogemust, nõustaja eneseteadlikkust ning omandatakse ka baasteadmised psühholoogiast.

Kogemused, mille põhjal nõustamist õpitakse, võivad seejuures olla väga erinevad – lähisuhtevägivallast elundidoonorluse, lahutuse, vähi ja depressioonini. Kogemusnõustaja koolituse läbis Ivar 2022. aastal ning on tänaseks keskendunud eesnärmevähi ennetusele ja sellest taastumisele. “Kogemusnõustaja ei tohi ega saa olla nõuandja rollis – selleks pole meil juriidilist ega moraalset õigust. Saan vaid jagada oma isiklikku kogemust ning rääkida sellest, miks ma seda jagada soovin,” ütleb Ivar.

Valiku ühe või teise ravimeetodi kasuks teeb niisiis patsient ühes ravimeeskonnaga. “Iga valdkond on küll erinev, kuid vähiravi puhul on nõuandjaks arst ja otsustajaks patsient. Minu ainuke soovitus on alati olnud, et küsida võiks rohkem kui ühe raviarsti eksperthinnangut, ent sellega minu kompetents piirdub.”

Tervis ei pea olema tabuteema

Eesnäärmevähi puhul esineb meestel sageli muresid nii eesseisva operatsiooni kui ka sellest taastumise osas – et küsimusi on sageli rohkem kui vastuseid, tuleb siinkohal kasuks, kui sarnase kogemusega inimene saab nendele küsimustele oma kogemuse põhjal vastata. Ise eesnäärmevähi seljatanud mehena tõdeb Ivar, et Eesti mehed pole kuigi altid oma kogemusi jagama ega ka nõu küsima, seda enam, et tegemist on delikaatse teemaga.

“Meestel on raske üksteisega jagada isegi väiksemaid tervisemuresid, seetõttu on mõistetav, et paljud tulevad esimesele kohtumisele tugeva kahtluse ja skepsisega. Samas on nende meeste tagasiside, kes abi on otsinud, olnud seni väga positiivne,” nendib ta.

Nii on kogemusnõustamine ja meeste seas teadlikkuse parandamine Ivari jaoks omamoodi missioon. “Kui vähegi on olemas soov või tahe inimesi oma kogemuse abil aidata, siis on kogemusnõustamine üks võimalus, kuidas seda teha. Elu on täis teemasid, kus inimesed vajavad nõu ja abi – eesnäärmevähk ja selle seljatamine on vaid üks nendest võimalustest, kuidas inimesi enda ümber aidata,” sõnab Ivar lõpetuseks.