Suur oli aga SEBs laenukindlustuslepingut sõlmida soovinud inimese hämmastus, kui ta avastas, et muu hulgas tahab pank teada, kas ta mitte ei oota meditsiiniliste uuringute tulemusi või plaanilist lõikust, ei tarvita retseptiravimeid ning tal pole viimase kümne aasta jooksul lisaks füüsilistele terviseprobleemidele uuritud ega ravitud ärevushäireid või depressiooni.

Kindlustusandja huvi inimese tervise vastu on mõistetav — elu ja tervist puudutavate kindlustuslepingute sõlmimisel on selliste andmete pärimine üldlevinud praktika nii Eestis kui ka välismaal, kinnitavad nii siinsed suurpangad kui ka näiteks Eesti üks tunnustatumaid kindlustusõiguse asjatundjaid Olavi-Jüri Luik.

“Terviseinfot küsitakse peamiselt kindlustuse hinna ja/või kindlustuskaitse ulatuse määramiseks, sest kindlustuskatteid on väga erinevaid ja nende kate on kõige efektiivsem siis, kui arvestatakse võimalike riskidega,“ ütleb SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.