Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks anti esialgne hinnang, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa.

Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja e.colile, kuid välistatud ei ole ka vee kaudu levivad viirusnakkused. “Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,” ütles Härma.

Kuressaare kraanivett tuleb enne tarvitamist keeta

Pühapäeva õhtul saadeti Saaremaal elavatele inimestele SMS teavitus, millega terviseamet juhendab inimesi tarbima pudelivett. Kraanivee tarvitamisel tuleks seda vähemalt 10 minutit keeta. See kehtib ka veele, millega pestakse hambaid. Kätepesule lisaks soovitatakse kasutada desovahendit.

Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu. Ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt.

Hetkel ei saa veel kindlalt öelda, millal Kuressaare joogivesi taas joogikõlbulik on. Kuressaare Veevärk alustas Kuressaares ulatusliku torupuhastusega, mis võib võtta mõned päevad aega. Puhastuse ja vee kloorimise järel tuleb võtta uued, vee puhtust kinnitavad proovid. Senimaani soovitab terviseamet ühisveevärgi vett juua ainult siis, kui see on eelnevalt läbi keedetud. Puhastustööde järel võib vesi lõhnata kloori järele.

Kõiki küsimusi ja ettepanekuid vahendab riigi infotelefon 1247, kes saab omakorda kõne suunata perearsti infoliinile, 112 või ka terviseametisse.