Enne uue üleriigilise sõeluuringu rakendamist hinnatakse Tartu Ülikooli eestvedamisel ning erialaarste ja -spetsialiste kaasates teaduskirjanduse põhjal selle sõeluuringu mõju rahvastiku tervisele ja sellega seotud kulusid tervisetehnoloogiate hindamise raportites. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 kohaselt puudutavad võimalikud uued sõeluuringuprogrammid kopsu- ja eesnäärmevähki. Mõlema kohta on küll valminud ka tervisetehnoloogiate hindamise raportid, kuid need on hetkel uuendamisel.

Enne sõeluuringu üleriigilist rakendamist on mõistlik hinnata selle teostatavust ning katsetada läbiviimist väiksema grupi inimeste peal. Nii näiteks viidi 2021. aastal Tartu maakonna kolmes perearstikeskuses läbi kopsuvähi sõeluuringu teostatavusuuring ning selle põhjal jätkati 2022. aastal juba pilootprojektiga, kuhu kutsuti osalema kõiki Tartu maakonna perearstikeskuseid. Tartumaa 93 perearstist liitus projektiga 73 ning kuigi tulemuste kokkuvõtmine praegu alles käib, siis teame juba, et tänaseks on avastatud 21 kopsuvähki ja lisaks ka muid kasvajaid.

Koostöös Eesti Uroloogide Seltsiga valmistame ette eesnäärmevähi sõeluuringu piloteerimist. Plaanime alustada 50- kuni 70-aastastest meestest, kellele pakume võimalust teha perearsti juures PSA analüüs (prostataspetsiifilise antigeeni vereanalüüs, mis aitab varakult tuvastada eesnäärmevähki). Mehed, kelle vereanalüüsi tulemus näitab kõrget PSA taset, suunatakse uroloogi vastuvõtule. Uroloog teeb intervjuu, hindab riske ja suunab kõrgema riskiskooriga mehed MRT uuringule. 

Töötame selle nimel, et tulevikus saaksime eesnäärmevähi sõeluuringut rakendada üle Eesti. Kindlasti jätkame ka uute sõeluuringute väljatöötamist ja rakendamist, sest iga varakult avastatud vähk võib päästa elu ning vähieelse seisundi avastamisel ja ravimisel vähki ei tekigi.

Sõeluuringute osalusprotsent on Eestis madal, eeskätt torkab see silma emakakaelavähi puhul. Kuidas on seis teistega, s.t kas rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringul käiakse rohkem või vähem? Kas saab välja tuua ka põhjuseid, miks see nii on?

Tõsi, Eestis kutsutakse sihtrühma naisi ja mehi sõeluuringutele juba aastaid, kuid sõeluuringul käimise osalusmäär on endiselt madal. Palju on ka neid, kes jõuavad arsti juurde alles siis, kui haigus on juba arenenud kaugele.

Selleks, et sõeluuringute mõju oleks rahvatervisele tulemuslik, peaks teadusuuringutele tuginedes sõeluuringul osalemise sihtgrupi hõlmatus olema vähemalt 70%. Tervisekassa raviarvetele tuginedes oli 2022. aastal rinnavähi sõeluuringul osalus 64% ja jämesoolevähi sõeluuringul 54%. Emakakaelavähi sõeluuringul osales 49% kutsututest, see küll tõuseb ca 5–7%, kui saame lisada statistikasse ka HPV-kodutestid (täpsed andmed pole veel TAI-st laekunud).

Madalal hõlmatusel ja sõeluuringul mitteosalemisel on palju erinevaid põhjuseid. Peamise põhjusena võiks välja tuua vähest teadlikkust, et vähk areneb enamasti väga aeglaselt ning varases faasis, kui ravi oleks väga tulemuslik, ei pruugi patsiendil olla veel mingeid sümptomeid või kaebuseid. Takistuseks võib olla lisaks hirm ühelt poolt külastusega seotud ebamugavuse ja teiselt poolt vähidiagnoosi ees.

Samuti esineb logistilisi takistusi näiteks väljaspool tõmbekeskusi elavate inimeste seas ning asjaolu, et vastuvõtuajad kattuvad enamasti tööajaga, muudab planeerimise veelgi keerulisemaks. Võib-olla ka ei teata seda, et sõeluuringule saab aja enamasti kiiresti, sest selleks on eraldatud spetsiaalsed ajad haiglates ja tervisekeskustes.

Kindlasti on siin ka lahendusi mitmeid, kuid suur roll seisneb teadlikkuse kasvatamisel. Selleks korraldab Tervisekassa igal aastal sõeluuringute sihtrühma kuuluvatele inimestele suunatud teavituskampaaniaid, mille kaudu inimesi vähi riskidest ja ennetamise võimalustest laiemalt teavitada.

Kampaaniate laiem eesmärk on kasvatada inimeste tervisekirjaoskust, mis aitab kaasa nende oskustele oma tervist paremini hoida ning kontrollida oma tervist ka sümptomite ja kaebuste puudumisel, mis on aluseks mitmete võimalike terviseprobleemide ennetamiseks.

Oleme tervisekommunikatsioonis seadnud suurt rõhku just järjepidevusele, et ühtlustada avalikkusele suunatud sõnumeid ning leida visuaalselt terviklik lahendus kõigile kolmele, seda ka tulevikus riiklikku kavasse lisanduvatele sõeluuringutele. Edaspidi kannavad teavituskampaania laiemalt sõnumit ja üleskutset „Osale sõeluuringul. Elu on ees.“ (www.soeluuring.ee)

Loomulikult on terviseteadlikkuse tõstmisel oluline, et kogu ühiskond aitaks sõnumit levitada ning siin on suur roll koostööl. Möödunud aastal kaasasime rinnavähi sõeluuringu teavituskampaaniasse Eesti suurimad jaekaubandusketid, kes aitasid tõsta inimeste terviseteadlikkust ja jagasid üleskutset nii oma töötajate kui ka klientide hulgas.

Samuti alustasime ning jätkame ka sel aastal koostööd maakondlike tervisedendajatega, kes tegelevad teavitustööga, et kasvatada vähi sõeluuringutel osalemist oma piirkonnas. Selleks, et tõsta emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatust, katsetasime Ida-Virumaal apteekides HPV-kodutesti jagamist sõeluuringu sihtrühma naistele.

Lisaks pakkusime üle Eesti võimalust tellida endale HPV-test koju kõigile neile sihtrühma naistele, kes polnud sügise alguseks kliinikus testi teinud. Kokku tegi eelmisel aastal HPV-kodutesti üle 5000 naise. Teeme omalt poolt kõik selleks, et muuta teenus mugavamaks ning tuua see inimesele veelgi lähemale.

Kuidas levinud vähivormide ennetust täpsemalt sihtida: kas riskipõhised sõeluuringud oleks üks võimalus, kuidas seda teha? Kas on veel võimalusi või lahendusi, mis ennetusele kaasa aitaksid?

Hetkel on ettevalmistamisel personaliseeritud rinnavähi (geeniandmeid arvestav) varase avastamise ja ennetuse sõeluuringu programm. Praeguste plaanide kohaselt loodame sellega alustada 2024. aasta jooksul. Sõeluuringu esmaseks sihtrühmaks oleksid 40-aastased naised, kes vastavalt arvutatud riskiastmele kuuluksid kas iga-aastasele jälgimisele või madala riski puhul liiguksid tavapärasesse vanusepõhisesse (alates 50. eluaastast) sõeluuringuprogrammi.

2021. aastast on Eestis emakakaelavähi ennetamiseks mõeldud sõeluuringus kasutusel inimese papilloomiviiruse (HPV) uuring, mille abil saab tuvastada HPV viiruse kõrge riski ehk vähki põhjustavaid alatüüpe. Tavapäraselt tehakse sõeluuringuid tervishoiuasutuses, kuid juba kolmandat aastat oleme koostöös Tervise Arengu Instituudiga läbiviinud HPV-kodutestimise pilootuuringut, mille käigus pakume emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele, kes ei ole veel sõeluuringul osalenud võimaluse teha soovi korral ka HPV-kodutest, mis on samaväärne kliinikus tehtud HPV uuringuga.

Mitmete Euroopa riikide kogemus ja Eesti esialgsed tulemused näitavad, et kodutestimine on efektiivne emakakaelavähi riski hindamise meetod, mis suurendab sõeluuringus osalemist ja parandab emakakaelavähi ennetamist. Pilootuuringu abil oleme hetkel hindamas, kas Eestis on võimalik HPV-kodutesti edaspidi kasutada tavapärase sõeluuringu osana ja milline kodutestimise korraldamise viis toimib kõige paremini.

Kokkuvõttes on Tervisekassa võtnud vähiennetuse ja -raviga seoses eesmärgiks parandada raviteekonna mugavust ja luua parimad võimalused sõeluuringutele kutsututele. Tervisekassa eestvedamisel on kaardistatud emakakaelavähi skriiningprogrammi teekond, millest saadud teavet koos arendusvajadustega plaanime kasutada ka teiste sõeluuringute tõhustamisel.

Näeme suurt potentsiaali ka sõeluuringule kutsumise paremal sihtimisel. Näiteks teeb Tervisekassa inimeste teadlikkuse tõstmiseks tihedalt koostööd apteekritega. Apteekidele loodud infosüsteemi rakendus annab märku, kui ravimit või apteegikaupa ostev inimene kuulub uuringu sihtrühma – nii saab apteeker tuletada meelde sõeluuringus osalemise vajalikkust ja jagada täiendavat infot. Samuti on perearsti töölauale viidud rakendus, mis tuletab perearstile meelde, et visiidile saabunud patsient kuulub sõeluuringu sihtrühma.

Lisaks sõidavad ringi mammograafiabussid, mis külastavad kalendriaasta jooksul erinevaid Eesti piirkondi, peatudes nii suuremates linnades kui ka väiksemates asulates. Esmakordselt saadame rinnavähi kampaania raames naistele ka SMS-teavituse bussi jõudmisest tema elukoha piirkonda. Tervisekassa saadab ka SMS-meeldetuletusi neile, kes pole meie andmetel sõeluuringul veel osalenud ning esialgsed tulemused on kinnitanud, et selline meeldetuletus on sihtrühma puhul efektiivne.

Mida sooviksite südamele panna inimestele, kes saavad sõeluuringu kutse?

Sõeluuringud on üks tõhusamaid vähiennetuse ja varase avastamise võimalusi ning kutsume kõiki sihtrühma kuuluvaid inimesi üles oma tervisest hoolima ja käima regulaarselt kontrollis. Varases staadiumis vähk ja vähieelne seisund ei anna endast tihti märku, seega on oluline meeles pidada, et sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele ja meestele ning uuringul osalemine on väga oluline ka kaebuste puudumisel.

Regulaarse kontrolli abil saab ära hoida umbes 40% rinnavähi, 60% jämesoolevähi ja üle 80% emakakaelavähi juhtumitest. Emakakaela sõeluuringu abil on võimalik leida üles rakumuutused ja vähieelsed seisundid ning neid ravides ei pruugi vähidiagnoosi saadagi.

Jämesoolevähi puhul on võimalik avastada jämesoolevähk enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid. Ehk teisisõnu, kui rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis, et alustada raviga õigeaegselt ning vähendada haigusesse suremust (varases staadiumis leitud vähki saab täna ravida väga edukalt), siis emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringul osaledes on võimalik avastada vähieelseid seisundeid ehk teisisõnu rakumuutusi, mis võivad aja möödudes viia vähi tekkeni.

Uuringud võtavad inimese päevast vaid mõnikümmend minutit ja võivad päästa elusid. Seega, kui inimene kuulub sõeluuringu sihtrühma, siis ei tohiks ta kahelda ning peaks aja broneerima juba täna.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.

2023. aastal on tasuta emakakaelavähi sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.

Emakakaelavähis sõeluuringule registreerimiseks võtke ühendust sobiva raviasutusega või broneerige aeg digiregistratuuri kaudu. Kontaktid ja lisainfo leiad siit: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta tagant.

2023. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.

*Rinnavähi sõeluuringut on võimalik teha nii naisele sobivas tervishoiuasutuses kui ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides. Registreerumiseks palume helistada sobivasse raviasutusse. Kontaktid, mammograafiabusside graafiku ja lisainfo leiad www.soeluuring.ee/rinnavahk

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 60–68- aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.

*2023. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb pöörduda otse oma perearsti poole. Lisainfo leiad siit: https://soeluuring.ee/jamesoolevahk/

Rohkem infot on võimalik leida veebilehelt www.soeluuring.ee