4:31

No ei või enam kannatada. Vaatan kella. Hea aeg, saan veel üle kahe tunni magada.
Äkki ikka peaks pissil käima?
Mis see nüüd oli, buss? Pole veel võimalik. Veoauto siis. Lund ta igatahes ei vedanud, see sulas ära, jäi ainult kõikekattev halastamatult konarlik libe jää. Varustaja ilmselt, kes hoolitseb selle eest, et poodides oleks saadaval vajalikke kaupu. Ei kujuta ette, mis kell tema tööpäev küll algab.

4:33

Ei, see on ainult ettekujutus, pole mul kuskil vaja käia.
Kohe jään uuesti magama.
Vanasti see õhuniisuti ei unnanud nagu.

4:34

Õlg on nii kuradi valus jälle. See on see, kui sportlasel ei lubata treenida. Sellise vihmaga ma küll Piritale ei lähe, olgu see tehislumi nii hea kui tahes. Ehkki ma tean, et ta on üks mannapuder.

4:35

Keeran kõhuli. On vist parem küll. Aga kuhu see tekk nüüd sai?
Mannaputru tahaks küll. Maasikamoosiga. Võiga. Paljalt. Külmalt. Kisselliga! Ma võiks mannaputru vist vahukoorega ka süüa.
Täiega käib närvidele see niisuti.

4:37

Miks pulss nüüd üles läks? Ega see mannapuder nii erutav ka ei ole.
Ei, kõhuli ei ole ka hea, hingata ei saa.
Kurat, vist ikka peab vetsu minema. Aga veel annab lükata, äkki petab ära.

4:40

Hea, et veel täiskuu ei ole. Ei ole ju?
Keeran parema külje peale. Mõnus, kohe jään magama.

4:42

Ei jäänud.
Kui päev otsa kohvi ei jooks ja õhtul kannu teed peale, siis äkki ei peakski öösel „väljas“ käima?
Lee Child rääkis eile New Yorkeri podcastis, kuidas ta Jack Reacheri raamatuid kirjutab. Tegelt ta nimi on hoopis James Grant. Igatahes joob ta 30 kruusi kohvi päevas. Rekord olevat 35 ringis. Sama kõva mees kui Reacher ise.

4:50

Avastus: õhuniisuti ühtlane surin summutab tänavamüra. Aga ei, ta käib ikka närvidele.
Ja kirjutamine käib tal nii, et istub septembri alguses maha ja hakkab järjest kirjutama. Mingit plaani ette ei tee ega uurimisretke Nebraska depressiivsete väikelinnade urgasmotellidesse.

4:52

Ega kaugele enam ei lükka, varsti tuleb minna. Niimoodi ma magama küll ei jää.
Enne oli Inglismaal teleboss, nüüd on üle maailma edukas kirjanik.

4:53

Ma töötan ka televisioonis.

4:54

Äkki ma peaks ka raamatu kirjutama. Hakatuseks vähemalt ühe.

4:55

Ei, sellest tuleks ainult jama. Keegi ei tahaks seda välja anda ja siis ma peaks ta internetti riputama. Nagu filmid, mis kino asemel otse videolevisse lähevad. Tänapäeval ilmselt striimingusse. Ei, oma kodukale oma raamatu riputamine tundub ikka liiga hale.

4:56

Aga äkki tuleks hea raamat, kõik näeks seda juba kaugelt ja tormaks ostma?

4:57

Kurat, mis me õhtul sööme? Kapis on kartul, porgand, kaalikas – need saab potti ajada. Keedeköögivili. Veits nõrk nagu prae kohta.

4:58

Kui keegi veel kümme aastat tagasi oleks öelnud, et ma ei suuda varsti regulaarselt magada niikaua kui vähegi lastakse, ma oleks ta välja naernud. Kuradi keskiga.
Suvikõrvitsat on ka! Keedeköögivili ahjuköögiviljaga. Oeh.

5:00

Vetsus.

5:01

Nüüd jään kohe magama.

5:02

Kohe peaks tramm tulema.

5:03

Esimene tramm. Sellega me läksime viimati lennujaama.

5:05

Naeruväärne. Sama hästi ma oleks võinud eile veini juua. Siis muidugi ei magaks homme ka.

5:06

Äkki peaks üles tõusma?
Mis täna head on tulemas? Võtteid vist ei ole. Võib-olla katted nendest korteritest, mille ma investeerimiseks välja valisin. Selle jaoks pole vaja habet ajada.

5:07

Olen vist tegelt välja puhanud, tuleb tegus päev.

7:00

Ei!

Mis toimub keskealise mehe sees?

Muutused hormoonide talitluses. Testosteroonitase langeb ja see kahandab une kvaliteeti. Vähem ja halvemini magamine jällegi surub testosterooni tootmist alla – surnud ring. Lisandub veel uneapnoe – hingamisraskused. Ja nagu sellest veel vähe oleks. Kui keha ei saa oma vajadust täis magada, hakkab see kaalu kergitama. Uuringud on leidnud, et kehv uni võib viia 285 lisakalori tarbimiseni ööpäevas.

Samal ajal asub tööle stressihormoon kortisool. Kortisool ei ole iseenesest halb, vaid kehale ellujäämiseks ülioluline. See äratab meid hommikul üles ja aitab kaasa hulgas füsioloogilistes protsessides: põletikega võitlemises, vererõhu regulatsioonis, glükoosi tootmisel glükogeenist, valkudest või lipiididest, soolhappe ja pepsiini tootmiseks maos. Probleem tekib siis, kui unevaegus viib keha pidevasse stressi. Kortisooli tase kerkib üles ja keha tahab seda kompenseerida teise hormooni, serotoniini, tootmisega. See aga paneb isutama magusa ja rasvase toidu järele. See viib aga teadagi kehakaalu üles.

Kõike ei saa kemikaalide kaela ka ajada. Kui oled ise enda elu liiga närviliseks elanud, ei tasu oodata, et organism õhtul Aktuaalset Kaamerat vaadates piisavalt maha rahuneb. Söö tervislikult, liigu regulaarselt ja hoidu tegevustest, mis liiga palju stressi tekitavad. Nii annad organismile võimaluse.

Mis saab siis kui saad veel vanemaks?

Alates 55. eluaastast võiksid inimesed teha iga päev 30 minutilise lõunauinaku. Täiesti kindel, et see keha funktsioon diskrimineerib vanemaid töötajaid, sest enamasti pole kontorites lõunauinakuks ette nähtud kohta.

Öeldakse ka, et vana inimene on öine valvur ja et vanuse kasvades polegi vaja üle 6 tunni magada. Aga kust see algab, et ennast tuleks vanainimeseks pidada, seda muidugi keegi ei ütle.

Teised allikad aga väidavad, et täiskasvanu peab magama 8 tundi. Vahet pole, kui vana oled. Tundub, et me sellest unest siiski piisavalt ei tea, tuleb edasi uurida.

Mis vanuses siis hästi magada saab?

Unearst ja psühhiaater Tuuliki Hion ütleb, et 37% tõenäosusega tunnistavad uneapnoega inimesed, et neil on hirm, et nad ei saa oma tööga hakkama. Seni, kuni tööle minema ei pea, sissetuleku eest vastutama ei pea, või veel hullem, kellegi teise eest oma sissetulekuga hoolitsema ei pea, magavad inimesed paremini.

Tekst: Siim Männik