“Lisaks võiksid eakad korrektuure teha päevases tegevuses, sealhulgas liikuda võimalusel väljas või muul moel veidi aktiivsemat eluviisi viljeleda. Selles on oluline osa ka tugivõrgustikul, kes eakaid enam kaasaksid oma vaba aja tegevustesse ning pühendaksid neile aega,” lisab Sepp.

Päris kõigile melatoniin siiski ei sobi. Näiteks ei sobi see imetavatele emadele. “See jõuab rinnapiima, kuid vastsündinu ööpäevarütm on välja kujunemas ning melatoniini lisakogused koormavad liigselt,” märgib proviisor. 

Samuti ei ole melatoniin hea valik diabeetikutele, sest see mõjutab insuliini eritust. Ja ka teatud ravimitega koos ei tohiks seda võtta. Sestap tasub alati enne ikka apteekri või arstiga nõu pidada.

Aga kuidas on lood laste ja noorukitega? “Keha toodab lapseeas rohkem melatoniini, puberteedieas see väheneb ja see on normaalne, sest organism areneb. Kui melatoniini ise pidevalt juurde manustada, siis see mõjutab noorte üldist arengut,” hoiatab proviisor.

“Küll aga võib laste puhul näiteks autismi ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul melatoniin abiks olla. Aga lapsele ise omast peast melatoniini manustada ei tohi — enne tuleks kindlasti konsulteerida arstiga,” lisab Sepp.