Igal aastal oktoobri viimase pühapäeva öösel kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, sest toimub üleminek talveajale. Uneõde Laura Nulk-Uskov selgitab, kuidas see meie unestruktuurile mõjub ja kuidas tunniajase ajahüppega paremini toime tulla.

Uneõde Laura Nulk-Uskov tõdeb, et talveajale üleminek pakub paljudele näiliselt tabamatu kingituse – lisatunni und. Tegelikult ei anna see aga esmapilgul ootuspärast efekti. “Sügisese kellakeeramise järel ärkavad inimesed umbes pool tundi varem, kokkuvõtlikult saavad nad magada une struktuuri muutumise tõttu paarkümmend minutit vähem,” märgib ta.

Uneõde toob välja, et alates 2001. aastast on läbi viidud küsitlusi ja uuringuid, mis on näidanud kellakeeramise mõju inimeste tervisele ja liiklusohutusele negatiivselt. Positiivseid tegureid paraku napib. “On leitud, et see võib endaga kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme ja suurenenud haigusjuhtumite arvu eelkõige vaimse tervise ning südame- ja veresoonkonna haiguste näol. Lisaks sagenevad liiklus- ja tööõnnetused,” loetleb Nulk-Uskov.