“Hingamisseiskuse tekkimise aluseks on ülemiste hingamisteede anatoomia – see on kas luulise karkassi tõttu liiga kitsas või teeb hingamistee kitsaks madal suulae toonus,” ütleb arst. Ta selgitab, et anatoomiline põhjus võib olla näiteks “väike lõug”, mille korral alumine lõualuu on ülemisest pisut tagapool. Sel juhul jääb keelepära tahapoole neelu, mistõttu neel on kitsam. Sellele viitab ka valehambumus.
“Nüüd kui une ajal ülemise hingamistee neelu osa vajub kokku, tekibki hingamisseiskus. Organism seda ei taha, mispeale adrenaliin tõuseb ja ajab aju lühiajaliselt üles, et hingamistee vabastada. Aga sellega on uni rikutud,” kirjeldab dr Veldi. Sellega on seotud ka närvisüsteemi aktiveerumine, mis inimesi öösiti näiteks tualetti ajab või veeklaasi järele haarama paneb.
Unehäirete spetsialist selgitab, et anatoomiline põhjus on uneapnoe kujunemise alus, kuid aja jooksul võib sinna lisanduda ridamisi probleeme, näiteks allergia, tolmune töökeskkond, ülekaal, mis uneapnoe raskuasastet süvendavad.
“Uneapnoega käib kaasas ka reflukshaigus, kõrgvererõhutõbi, diabeet, refluks, ülekaal, astma, allergia ja hambumuse probleemid,” loetleb arst ja nendib, et ravimata jäetud uneapnoe arendab välja teisi kaasuvaid haigusi. “See ei ole üks terviseprobleem – see on päris korralik lumepall, mis siit veerema läheb.”
Kuidas uneapnoed ravitakse?
Dr Veldi sõnab, et uneapnoe ravi sõltub konkreetsest juhtumist – rolli mängivad nii vanus, uneapnoe raskusaste, kaasuvad haigused, kehakaal, allergiad kui ka töökoht. Üle vaadatakse ka patsiendi elustiil ja unehügieen.
“Esmalt teeme selgeks, kui palju uneaegseid hingamishäireid patsiendil öö jooksul esineb. Hea oleks, kui saaksime noortel inimestel hingamisteede kuju ja suurust nii muuta, et neil ei areneks välja seda rasket uneapnoed,” sõnab arst ja selgitab, et sel juhul võib tulemusi anda kirurgiline ravi, teinekord ka ortodontiline ravi.
