Ortosomnia on termin, mis on meie sõnavarasse tulnud koos unekvaliteeti hindavate aktiivsusmonitoride ja nutikelladega. Termin pakuti esmakordselt välja 2017. aastal ja see tähendab inimese pidevat unekvaliteedi hindamist läbi nutiseadme ja püüdlusi ideaalse une poole. 

Tegemist ei ole klassifitseeritud unehäirega. Samuti ei lähe see klassikalise insomnia alla, kuid siiski põhjustab inimestes ärevust ja mure unetundide ning nende kvaliteedi pärast. Viimane sageli käivitab nõiaringi, mis võib viia unehäireteni. 

Võtame näiteks olukorra, kus kasutuses olev nutiseade peab tervislikuks ööuneks 8 tundi und. Sellisel juhul on väga suur tõenäosus, et inimene avastab hommikul oma seadmel punase ristikese või madalad unepunktid, mis indikeerivad ebapiisavat või mitte kvaliteetset ööund. Isegi siis, kui magamiseks on arvestatud 8 või rohkem tundi, on vähetõenäoline, et see kajastub ka seadme statistikas. Juba ainuüksi uinumiseks läheb inimestel sageli 30 minutit, samuti on mõningad öised ärkamised tervisliku ööune loomulik osa.

Teiseks peame arvestama sellega, et tehnoloogia ei ole eksimatu ja mõnikord on nende seadmete andmed ebatäpsed. Siit on lihtne välja kasvama järeldus, et uni on ebapiisav või problemaatiline. 

Kuidas ortosomnia kujuneb ja kui tõsiseks võib see kujuneda? 

Kuna inimesed on üha teadlikumad sellest, et kvaliteetne uni on vaimse- ja füüsilise tervise seisukohast väga oluline, siis on mure kerge tulema. See omakorda sunnib veelgi rohkem tähelepanu pöörama oma seadmete statistikale ja püüdlema seadme poolt seatud une-eesmärkide poole. 

Kui see, mida sööme või kui palju päeva jooksul samme teeme, on suuresti meie enda kontrolli all, siis see, kui pikalt me magame või mitu korda öö jooksul ärkame, on seda oluliselt vähem. Seega tasub eesmärkide seadmisega siinkohal ettevaatlik olla. Samuti on oluline arvestada sellega, et 8-tunnine ööuni, ei ole sugugi ideaal, mille poole kõik inimesed püüdlema peaksid, sest inimeste unevajadus on erinev. 

Püüdlus paigutada end ettenähtud raamidesse ja selle järgi oma une- ja ärkveloleku aegade seadmine võib viia hoopis selleni, et inimene läheb voodisse mitte unisena ehk seisundis, kus ta tegelikult ei ole veel valmis magama jääma. Sageli on tagajärjeks voodis une ootamine, mis on soodsaks pinnaseks mõtetele nagu „miks ma juba magama ei jää“ või „kui ma kohe magama ei jää, siis jääb uni liiga lühikeseks“. Siinkohal kehtib reegel, et mida rohkem püüame magama jääda, seda vähem see õnnestub. Taoline stsenaarium võib saada riskiteguriks unehäire väljakujunemisel.  

Millised on ohumärgid?

Kuniks nutiseade randmel ei tekita stressi, on oma unel silma peal hoidma igati soovitatav. See aitab teadlikumaks saada oma uneharjumustest ning märgata muutusi oma uneandmetes.  

Une jälgimine muutub aga problemaatiliseks, kui inimene usaldab rohkem nutiseadme statistikat, mitte seda, kuidas ta end tegelikult tunneb. Kui nutiseade on hakanud elu üle kontrolli võtma ning sellega seotud ärevus aina kasvab, on mõistlik pöörduda professionaali poole.

Praktikas näen, et on üha tavapärasem, et inimesed tulevad unenõustamisele nutiseadmete andmetega oma une kohta. Pärast mõningast arutelu mõistab suurem osa inimesi väga hästi, kuidas tehnoloogia usaldamine võib olla nende mure ülemääraselt suureks kasvatanud ning on hea meelega valmis mõnda aega oma unel silma peal hoidma täites unepäevikut vanal heal paber-pliiats meetodil.