“Jah, kuigi müoopia ei põhjusta enamasti peale vajaduse kasutada prille või kontaktläätsi muid tervisemuresid, on see riskifaktoriks mitmele tõsisele silmahaigusele, mis omakorda võivad viia pöördumatu nägemislanguse või pimeduseni.”

Laste lühinägevust saab pidurdada

Dr Palumaa sõnul võib praegused võimalused lühinägevuse pidurdamiseks jagada kolmeks – farmakoloogilised, optilised ja elustiili muutvad. Kõige kättesaadavam neist on viimane.

“Uurimused on näidanud, et pikendades laste igapäevast õueaega, on võimalik pidurdada nii müoopia edasiarenemist kui ka üldse ennetada selle tekkimist. Selleks piisab, kui laps veedab iga päev vähemalt kaks tundi õues,” tõi arst välja. Sestap levitatakse Eestis nii-nimetatud 2-20-20 reeglit: laps peab iga päev viibima vähemalt 2 tundi õues ja vaatama lähitööd tehes (lugemine, kirjutamine, ekraani vaatamine) iga 20 minuti järel vähemalt 20 sekundit kaugusesse.

“Optilisteks vahenditeks on spetsiaalsed kontaktläätsed ja prillid, kuid ükski neist toodetest ei ole Eestis kättesaadav. Kolmandaks vahendiks ning praegustest meetoditest kõige efektiivsemaks on atropiini silmatilgad. Uuringud on näidanud, et atropiinravi tulemusena võib lühinägevuse edasiarenemine aeglustuda kuni 60 protsenti,” tutvustas dr Palumaa.

Atropiin pärsib silma kasvu

“Atropiini tunti tegelikult juba Vana-Egiptuses. Kleopatra kasutas henbane’t ehk koera-pöörirohtu pupillide laiendamiseks. Sama tehti ka renessansi ajal karumustika marjadega. Atropiini pupilli laiendava toime tõttu kasutasid naised seda kosmeetilistel eesmärkidel – suured pupillid „muutvat naised veetlevamaks“,” kirjeldas silmaarst.

Atropiini silma kasvu pärssivat toimet näidati juba aastal 2006, kui leiti, et 1-protsendilised atropiini silmatilgad pärsivad silma pikikasvu. Seejuures tõi dr Palumaa välja, et nii kõrge atropiini kontsentratsiooniga silmatilkasid kasutades tekivad aga kõrvaltoimed. Kõigil nimetatud uuringus osalejatel tekkis toona valguskartus ning 17 protsenti osalejatest lõpetas kõrvaltoimete tõttu uuringus osalemise.

“Seetõttu ongi praegu lühinägevuse ravis peamiselt kasutusel madala kontsentratsiooniga silmatilgad, mis on hästi talutavad. Kahjuks ei ole Euroopa turul ükski madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilk kättesaadav, mistõttu ei ole me saanud varem ka ravi pakkuda,” rääkis dr Palumaa.

“Kuidas atropiin täpselt silma kasvu pidurdab, on siiani teadmata, kuigi sellealaseid uuringuid on käimas mitmeid,” lisas arst.

Mida atropiinravi endast kujutab?

Dr Palumaa selgitas, et atropiinravi on näidustatud lastele alates viiendast eluaastast kuni eani, kus silm enam pikkusesse ei kasva. Ida-Tallinna Keskhaiglas on hetkel kaasatud lapsi vanuses 5–12 eluaastat.

“Atropiinravi korral tilgutatakse atropiini tilku silma üks kord päevas õhtuti. Tilgad on pakendatud ühekordselt nii, et igal õhtul esmaspäevast reedeni võtavad laps ja lapsevanem ühe pakendi ning tilgutavad selle sisu silma. Nädalavahetusel ravi tegema ei pea, küll aga soovitame olla vähemalt kaks tundi õues,” kirjeldas arst uudset raviviisi.

Atropiinravi jooksul jälgivad silmaarstid lapsi iga natukese aja tagant – esimene visiit on pikk, nii umbes 1,5 tundi. Järgmine jälgimine toimub nädal ja siis kuu pärast ravi alustamist. “Uurime, kuidas ravi manustamine läinud on ja kas esineb kõrvaltoimeid. Edaspidi on iga kolme kuu järel jälle pikem visiit – tegemist on pikaaegse raviga, mis kestab aastaid,” tutvustas dr Palumaa.

Atropiinravi ei ole täna tasuta kättesaadav

“Oleme ravi pakkunud umbes kuu aega ning hetkel on ravil 12 last. Kõigil läheb väga hästi,” kinnitas dr Palumaa, lisades, et huvilisi on tegelikult pea saja ringis. Ja lühinägevusega lapsi, kes ravist kasu saaksid, on Eestis kordades rohkem. “Huvi ning vajadus ravi järele on seega oluliselt suurem, kui täna seda reaalselt pakkuda suudame. Eelisjärjekorras oleme hetkel võtnud ravile suurema prilliklaasi miinusega lapsi,” sõnas arst.

Atropiinravis on sagedasemateks kõrvaltoimeteks fotofoobia ehk valguskartus või kohanemishäirest tulenevad lugemisprobleemid. “Hetkel neid probleeme meie patsientidel esinenud ei ole. Välja on toodud, et silmaterad on tavapärasest natuke suuremad, aga see ei tekita igapäevaelus probleeme,” kirjeldas silmaarst.

Lähtuvalt ravimiseadusest on võimalik korraga tilkasid väljastada vaid viieks päevaks, mistõttu tuleb lastevanematel igal esmaspäeval ravimile ise haiglasse järele minna.

“See on peredele kahtlemata tülikas. Hoolimata ebamugavusest on lapsevanemad entusiastlikud ning meie koostöö on sujunud väga hästi. Tuleviku vaates teeme tööd selle nimel, et anda patsientidele korraga kätte ravim üheks kuuks, et protsess oleks vähem ajakulukas ja kasutajasõbralikum,” lubas arst.

“Lapsevanematele panen südamele, et ravi ei kesta nädalaid ega ka kuid, vaid aastaid. Samuti tuleb arvestada, et kahjuks ei ole hetkel ravi tasuta. Ravimid üheks nädalaks maksavad 9 eurot ehk aastas teeb see üle 400 euro,” lisas dr Palumaa.

Miks atropiinravi alles nüüd Eestisse jõudis?

Eri riikides on atropiinraviga erinev praktika. Keskhaiglas on heaks kiidetud atropiinravi ravijuhis, mis jälgib eeskätt Hollandi ravipraktikat, sest neil on Euroopa riikidest pikaajalisim atropiinravi kogemus. Dr Palumaa lisas, et ka on hollandlased geneetiliselt eestlastega võrdlemisi sarnased. 

Mujal maailmas ei ole atropiinravi sugugi uudne. Ka keskhaigla on tegelikult juba aastaid selle ravi pakkumiseks ettevalmistusi teinud. Nii näiteks valmis juba 2020. aastal atropiini ravijuhend.

“Kahjuks puudusid meil vajalikud tingimused madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilkade valmistamiseks. 2022 valmisid ITK-s uued puhasruumid, mis võimaldavad nüüd haigla apteegil kohapeal ravimit ise valmistada,” avaldas arst.

“Siinjuures tahan väga tänada haigla apteegi juhatajat Ülle Merenit ja proviisoreid Jekaterina Semennikovat ja Marje Nurmetut, tänu kelle suurepärasele tööle on see nüüd lõpuks võimalikuks saanud. Oleme Eestis esimesed ja hetkel ainsad, kes kauaoodatud ravi pakuvad,” märkis dr Palumaa.