Kuna vaktsiinid on bioloogilised ravimid, mis käivitavad inimese immuunsüsteemi, siis see immuunreaktsioon ise võib põhjustada kõiki neid reaktsioone, mis vaktsineerimise järel tekivad. Koroonavaktsiinidel on need üldjuhul “külmetushaigusele“ sarnased sümptomid nagu peavalu, külmavärinad, igasugused liiges- ja lihasvalud. 

COVID vaktsiinid on väga reaktogeensed ehk reaktsioone, kus süstekoht on hell või käsi on valulik, tekib peaaegu kõigil. Kliinilistes uuringutes tekkis vaktsiinirühmas süstekoha reaktsioone 8 inimesel 10st ja peavalu igal teisel. Need vaktsiinid ärritavad meie immuunsüsteemi korralikult, aga samas annavad ka kaitse haiguse vastu. Väga vähe on muid tõsisemaid kõrvaltoimeid. 

Kui pika aja jooksul võivad vaktsiinid kõrvaltoimeid tekitada ja kui kaua vaktsiinide kõrvaltoimed püsivad?

Kerged kõrvaltoimed püsivad reeglina 1-4 päeva. See on individuaalne – mõnel kestavad kõrvaltoimed lühemat aega, aga mõnel ei teki neid üldse. Me täpselt ei tea, miks see nii on. 

Tõsisemad kõrvaltoimed – üksikud, mida täna koroonavaktsiinidega seostame – tekivad kõik umbes kuu aja jooksul pärast vaktsineerimist. Hiljem tekkivate terviseprobleemide puhul on tõenäoliselt põhjus juba muus kui vaktsiinis. See on seotud immuunvastuse tekkimise kiiruse ja rakkude elueaga. 

Muidugi võib kõrvaltoime tekkida enne ja see võib kesta kauem kui kuu aega, aga mitte nii, et inimesel tekib vaktsiini kõrvaltoime esimest korda pool aastat hiljem. 

Kas sel juhul, kui kõrvaltoimeid ei teki, on kaitse haiguse vastu kehvem? 

Kaitsvate antikehade või mälurakkude tase ei sõltu sellest, kas ja kui tugevad kõrvaltoimed inimesel tekivad. See on individuaalne ja täna täpset vastust ei ole, miks mõnel on kõrvaltoimed ja teisel mitte. Lisaks on valu ja teiste kõrvaltoimete tunnetamine inimestel erinev. Inimesed, kes on vaktsineerimise suhtes positiivsemalt meelestatud, aktsepteerivad rohkem mõnepäevast kerget valu. Kõikidest kergetest kõrvaltoimetest niikuinii teada ei anta. 

Väga palju kardetakse vaktsiinide pikaajalisi mõjusid. Eriti on hirm laste puhul, et mis hiljem vaktsineerimise tagajärjel juhtuda võib. 

Elusvaktsiinide (näiteks tuberkuloosi vaktsiin) puhul on pikaajaliste mõjude tekkimise risk tõesti olemas, kuna süstitakse nõrgestatud viirust. Kui inimese immuunsus mingil põhjusel väga langeb pärast vaktsineerimist – see võib juhtuda ka aasta pärast – võib vaktsiiniga manustatud viirus hakata organismis oma toimet avaldama. Aga mitte-elus vaktsiinide puhul ehk siis kõikide koroonavaktsiinide puhul ei ole see võimalik, et vaktsiin aastate pärast järsku mingi terviseprobleemi tekitab. 

Seda on juba ka nii palju, kui tänaseks võimalik, uuritud: alguses tehakse katseklaasi uuringud, vaadatakse üle, kas vaktsiin on kuidagi rakkudele toksiline, siis minnakse üle kiiresti paljunevatele loomaliikidele nagu hiired. Kuna nad paljunevad mitu korda aastas, siis saab uurida seda, kas läheb midagi edasi ja kuidas vaktsiin neile toimet avaldab. Mitte midagi pikaajalist ja ohtlikku koroonavaktsiinide uuringutest välja ei ole tulnud. Nende vaktsiinide uuringute algusest on tänaseks juba varsti kaks aastat andmeid koos: iga natukese aja tagant tehakse ka vahearuandeid ja sealt ei ole tulnud ühtegi uut ohusignaali. 

Kas vaktsiinide uuringud ei peaks juba eelnevalt kõik võimalikud kõrvaltoimed välja selgitama?

Vaktsiinide kliinilised uuringud on väga korralikud ja suured uuringud, kuid mingi piir tuleb siiski ette. Näiteks, kui uuringutes saab vaktsiini üle 20 000 inimese, on võimalik, et mõni väga harva esinev kõrvaltoime sealt siiski välja ei tule.  

Näiteks COVID-19 mRNA vaktsiinide kõrvaltoimete – müokardiit ja perikardiit – esinemissagedus on nii harv, et uuringutes neid ei esinenud. Aga kui vaktsiini on tehtud juba miljonitele inimestele, siis siit ja sealt hakkab infot tulema. Kõrvaltoimete info kogutakse kokku ühte suurde andmebaasi, ning sealt tuleb kõigepealt välja statistiline ohusignaal. Seejärel hakatakse vaatama ka kõrvaltoimete teatiseid, et kas neis leidub midagi sarnast. Tuli välja, et oligi sarnast: enam-vähem kahe nädala jooksul pärast mRNA vaktsiini saamist ja just noorematel meestel võib väga harva müokardiit tekkida. 

Kui selgub, et oht on vaktsiiniga seotud, siis lisatakse vastav hoiatus ka ravimiteabesse. See on oluline selleks, et inimesed ja arstid teaksid, mida teha, kui miskit juhtub. 

Kui tihti ravimi infolehte uuendatakse?

Kui võtame näiteks Comirnaty/Spikevax vaktsiinide seose müokardiidiga, siis esimesed ohusignaali vihjed hakkasid tulema 2021. aasta kevade lõpus, juunikuus seda arutati, juulis informeeriti üldsust, et on selline risk ja seejärel lisati see ravimiteabesse. Hiljem tehti Euroopas kaks suurt epidemioloogilist uuringut, kus seda riski suurust täpsustati ning detsembris sai see täpsustus ka ravimiteabesse kirja. 

Mis peab juhtuma, et kaalutaks vaktsiini turult eemaldamist?

Selle ilmestamiseks võiks tuua AstraZeneca näite. Eelmisel kevadel hakkasid tulema üksikud teated Euroopas trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (TTS), kus noored inimesed said järsku tõsise tromboosi ja sellega kaasnes vereliistakute väga väike hulk. 

Austriast tuli kaks teadet väga lühikese aja jooksul ja Austria peatas AstraZeneca vaktsiini kasutamise, et uurida, kas see võib olla kvaliteedi defekt. Siis hakkas Euroopas uurimine peale – kas on neid teatisi veel ja kui palju neid on – neid oli selleks ajaks Euroopas kokku üle 100. Jansseni vaktsiini siis veel kasutuses ei olnud, aga seal tuli juba uuringus üks selline juhtum välja. Ja see sündroom ongi väga harva esinev: kuskil 1 juhtum 100 000 inimese kohta.

Teatisi võrreldi ja tänaseks on teada, et on kindlad sümptomid, kui see sündroom algab, kas siis neuroloogilised, väga äge peavalu või äge kõhuvalu. Need on nüüd ravimiinfos kirjas, sellele on spetsiifiline ravi ja see on hästi ravitav, kui õigel ajal abi saada. Tänu sellele on vaktsiini kasu ja riski suhe jätkuvalt positiivne. Kui nüüd oleks selline seis, et sellel sündroomil puuduks igasugune ravi ja seda oleks massiliselt rohkem, siis oleks selle vaktsiini kasu/riski suhe negatiivne ja peaks selle müügiloa lõpetama. 

Kas kõik COVID vaktsiinide kõrvaltoimed on ravitavad?

Kõik on ravitavad, kui inimene pöördub õigel hetkel arsti poole. Kui inimesel tekib väga äge peavalu koos neuroloogiliste nähtudega, nt mingi kehaosa halvatuse või millegi muuga, tuleb pöörduda kiiresti arsti poole, mitte oodata, et võib-olla see möödub ise paari nädala pärast. Inimene peab hästi palju ise ära tegema. Ja kõikide nende suuremate ja tõsisemate riskide kohta on ravimiteabes hoiatused ja nõuanded olemas – sellepärast antakse see infoleht inimestele vaktsineerimisel, et inimene teaks, mida teha, kui miskit juhtub. Enamikul muidugi midagi ei juhtu. 

Mida tähendab see, et müügiluba on tingimustega? Kas see näitab, et vaktsiin on alles katsejärgus?

Inimesed arvavad kahjuks, et see on üle jala antud luba, aga tegelikult on nõudmised täpselt samad, mis tavapäraselt. Tingimustega müügiloa puhul on justnimelt rohkem tingimusi seatud, et müügiloa hoidjad peavad jätkama uuringuid ja esitama andmeid teatud aja tagant. Võiks öelda, et hoopiski rangem müügiluba on antud. 

Kõikide uuemate ravimite ja vaktsiinide puhul jätkuvad uuringud ka pärast kasutusloa andmist: kas uuritakse siis uusi vanusegruppe, uusi näidustusi või justnimelt jätkuvad pikaajalise ohutuse uuringud. See kõik on täiesti tavapärane. 

Kuidas selgitate neid juhtumeid, kus inimene oli enne täiesti terve, aga mingi aeg pärast vaktsiini tekivad terviseprobleemid?

Ajaline seos on väga suur kiusatus ja selle põhjal tehakse sageli valesid järeldusi. Inimesed on ju kõik mingi hetkeni terved, aga ka enne COVID vaktsiine said inimesed jala pealt infarkte või surid päevapealt. Soovitan vaadata TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi esmaste haigestumiste kohta. Neid haigusi esineb iga aasta ka niisama – kõik, mis tekib, ei ole seotud vaktsiinidega. 

Me kindlasti ei vaiki tüsistusi maha. Kõigil inimestel on võimalik iseenda või lähedase kohta kõrvaltoime teatis esitada. Loomulikult võiks esialgu rääkida siiski arstiga. Arstid näevad natukene laiemat pilti, mis puudutab inimese tervist. Ja kui arst ei pea seda vaktsiiniga seotuks, siis inimesel on õigus ikkagi meile see teatis saata. Olenemata sellest, kas hindamise tulemusel selgub, et see on vaktsiiniga seotud või mitte, siis me edastame kõik teatised Euroopa ravimi andmebaasi. Sellel andmebaasil on statistiline tööriist, mis annab suure hulga vaktsiini ja reaktsiooni andmete põhjal infot võimalike ohusignaalide kohta. Ja kui tekib kahtlus, siis need vaadatakse veel üksipulgi läbi. Mingit varjamist kindlasti ei ole. 

Kui palju inimesi on Eestis vaktsiini tõttu haiglasse sattunud?

Meie teame seda, mis on meile kõrvaltoimete teatistena saadetud. 2021. aastal tehti üle 1,8 miljoni vaktsiinidoosi ja saadeti üle 6000 kõrvaltoimete teatise. Tõsiste kõrvaltoimete teatisi on saadetud 287. Tõsised kõrvaltoimed on need, mis kõige raskemal juhul lõppevad surmaga, põhjustavad haiglaravi või haiglaravi pikenemist. Ravimiameti hinnangul oli nende teatiste hulgas palju selliseid juhtumeid, mis ei olnud vaktsiiniga seotud, vaid tulenesid hoopis kaasuvatest haigustest, mis neid põhjustasid või siis me ei saa seost välistada. 71 olid sellised, kus ravimiameti hinnangul on seos võimalik ja nendest pooled olid allergilised reaktsioonid. 

Euroopa kõrvaltoimete andmebaasist Eudravigilance on näha, et üle Euroopa on esitatud väga palju teatisi surmaga lõppenud juhtumitest. Kas see ikkagi näitab, et vaktsiinid on ohtlikud?

Eudravigilance on andmebaas, mis sisaldab kõiki võimalike kõrvaltoimete teatisi – seal kajastuvad kõik esitatud teatised, mitte ainult need, millel on leitud mingi seos vaktsiiniga. 

Seega ei saa ega tohigi ainult teatiste numbrite pealt midagi öelda. Asja mõte on see, et Eudravigilance näitab võimalikku ohusignaali: näiteks, kui ta näitab, et vaktsiiniga on rohkem müokardiidiinfarkte, siis võtavad ravimiametid kõik need müokardiidiinfarkti juhtumid sellest andmebaasist välja ja vaadatakse üksipulgi läbi. Alles pärast seda saab öelda, kui paljudes neist on piisavalt infot, et hinnata, kas on kaasuvad riskid ja muud võimalikud põhjused ja kas on võimalik seos vaktsiiniga või mitte. Kui kinnitub võimalik seos, siis inimesi hoiatatakse ja see info saab kirja ravimiteabesse. 

Inimesi loomulikult hirmutavad need lood, et vaktsineerimine võib lõppeda haiglaravi või surmaga. Mida sellistestjuhtumitest ikkagi järeldama peaks?

Inimene võiks mõelda ka sellele, et samal ajal on COVIDisse surnud juba üle 2000 inimese. Lisaks on väga paljud viirust raskelt põdenud ja hulk inimesi kannatab veel palju hiljemgi pika COVIDi tagajärjel. Ka sarnased sümptomid nagu vaktsineerimise järgselt (peavalu, lihasvalu jne) esinevad COVIDit põdedes tunduvalt kauem, sagedamini ja tõsisemalt. Samuti on tõsi, et tuleb arvestada, et mitte ükski ravim või vaktsiin ei ole ilma kõrvaltoimeta. Suur enamus kõrvaltoimetest on siiski kerged. Tõsiseid kõrvaltoimeid on üliharva ja on olemas sümptomid, mida peab endal jälgima ja ruttu arsti poole pöörduma. 

Mida saavad teha need inimesed, kes ikka kardavad – kust edasi uurida, kellega rääkida?

Patsient peaks ikkagi rääkima oma raviarstiga. Arst saab öelda, mis on tema riskid põdeda COVIDit raskelt ja kas patsiendil on mingid kaasuvad haigused, mida üks või teine vaktsiin võib negatiivselt mõjutada. Üldiselt mRNA vaktsiinidega selliseid vastunäidustusi ei ole. 

Nooremate meeste puhul võiks pigem eelistada Comirnatyt, kuna Spikevax võib pisut rohkem müokardiiti tekitada. Trombiriskiga eakate puhul ei maksaks Jansseni vaktsiini kasutada. 

See ongi kaalutletud ja isiklik otsus, et millist vaktsiini teha. Seda saab soovitada ainult inimese enda arst. Kui on mure, et ma olen ju täiesti terve, et mis minuga pärast vaktsiini saada võib – need inimesed võiks teha korraliku tervisekontrolli enne vaktsineerimist. Iga inimene võiks korra aastas anda vereproovi ja lasta oma tervist arstil kontrollida. Kahjuks on meile saadetud ka äkksurma teatisi, kus lähedased on pidanud inimest täiesti terveks, aga lahangul selgub, et tal on väga tõsine ateroskleroos, kus südameveresooned on tegelikult väga lupjunud. Sel juhul ongi nö tiksuva pommi olukord, et millal see äkksurm tuleb. 

Inimesed peavad loomulikuks, et vanuse kasvades on mingi haigused, näiteks diabeet, kõrge vererõhk jne, aga need on väga tõsised haigused, mis kahjustavad organeid ja neid tuleb ravida. Oleks väga hea tava, kui lapsed teaks, mis haigused eakatel vanematel on ja mis ravimeid nad võtma peaks ja veenduvad, et nad neid võtavad ja võtavad õigesti. Igapäevane tervisekäitumine võiks olla normiks. Aga sellega saab tegeleda ainult inimene ise. 

Ravimiameti iganädalast kõrvaltoimete teatiste kokkuvõtet saad lugeda ravimiameti kodulehel. Vaktsiinide kõrvaltoimetest saad Ravimiametile teada anda siit.